Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ettevalmistatud värske Eesti tervishoiusüsteemi ülevaate kohaselt näitab Eesti meditsiin üha paremaid ravitulemusi. Paljud näitajad annavad märku positiivsest dünaamikast ka võrdluses teiste Euroopa riikidega, kuid suuremat tähelepanu nõuab elanikkonna terviseseisundi ebavõrdsuse probleem. Sellest kirjutab BNS.
Jutt on tervishoiusüsteemi tõhususe hindamisest ehk HSPA-st (Health System Performance Assessment), mida võib lihtsustatult võrrelda PISA-testiga hariduse valdkonnas. HSPA hindab süsteemi võimet toetada ja parandada elanikkonna tervist, vastata selle vajadustele ning kasutada ressursse tõhusalt. Üksikute haiguste või teenuste analüüsimise asemel käsitleb hindamine tervishoiusüsteemi näitajaid kompleksselt, jälgib nende dünaamikat ja võrdleb võimalusel Eesti tulemusi teiste Euroopa riikidega.
«Eluiga Eestis on tõusnud ja meie tervishoiusüsteem saab haiguste ravimisega üha paremini hakkama. Seejuures on oluline, et need täiendavad eluaastad oleksid terved. Selleks peame vaatama tervist laiemalt kui lihtsalt meditsiiniabi, sest sellele, kui kaua ja millises terviseseisundis me elame, mõjutavad ka elukeskkond, haridus, sissetulek ja meie igapäevased valikud,» ütles Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai.
Hindamine tõi välja mitu positiivset suundumust. Näiteks paranes rida tervisnäitajaid naiste hulgas. Ennetatav suremus (suremus põhjustest, mida oleks saanud õigeaegse ja kvaliteetse raviga vältida) langes 2015. aastaga võrreldes 22 protsenti. Haiglaravile sattumiste arv astma tõttu vähenes peaaegu poole võrra ning selle näitaja poolest kuulub Eesti Euroopa parimate riikide hulka. Samuti paranes kopsuvähiga patsientide viie aasta elulemus ja suurenes elanikkonna osalemine vähi sõeluuringutel.
«Hindamise tulemustele tuginedes võib Eesti tervishoiusüsteemi tõhusust pidada mõõdukalt heaks, kuid ebaühtlaseks. Oleme edukad haiguste ravimisel, kuid vähem edukad ennetuses ja tervisele võrdse ligipääsu tagamisel. Seetõttu on vaja rohkem investeerida varajasse ennetusse, terve keskkonna loomisse ja kasulike harjumuste kujundamisse alates bapsepõlvest,» märkis Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja ja uuringu üks juhtivaid autoreid Jane Idavain.
Ülevaade näitab, et inimese tervist mõjutavad lisaks meditsiiniteenustele suuresti tema haridus ja sotsiaal-majanduslik seisund. Näiteks elavad madalama haridustasemega inimesed Eestis heas tervises peaaegu 14 aastat vähem, aga nende oodatav eluiga on keskmiselt 11 aastat lühem kui kõrgharidusega inimestel. Seejuures hindavad meditsiiniabi poole pöördunud Eesti elanikud tervikuna selle kvaliteeti kõrgelt, eriti perearstide tööd ja statsionaarset ravi.
Eesti tervishoiusüsteemi edasine areng sõltub sellest, kui edukalt suudame tagada võrdsuse tervise ja heaolu küsimustes kõigile elanikele, nihutades fookuse tagajärgede ravimiselt haiguste ennetamisele. Tervem elanikkond — see on ka tugevam majandus, pikem tööelu ja väiksem koormus tervishoiu- ning sotsiaalkaitse süsteemidele.
Sarnast tervishoiusüsteemi komplekssset hindamist on plaanis läbi viia iga nelja-viie aasta tagant, et jälgida elanikkonna tervise ja süsteemi enda dünaamikat, samuti tagamaks usaldusväärne, andmetele tuginev baas poliitiliste otsuste tegemiseks. Hindamiste vaheaegadel koostatakse kõige olulisematel teemadel niinimetatud «tõhususe teekaardid», mis aitavad täpsemalt välja selgitada probleemseid tsoone ja planeerida vajalikke muudatusi.
Hindamise koostamisel osalesid Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalministeerium, samuti teised partnerasutused ja organisatsioonid.
