Prantsusmaa avalikustab esmaspäeval, kuidas saaks kasutada Euroopa Liidu ainsat tuumaarsenali kontinendi kaitsmiseks ebastabiilses maailmas, kus Venemaa muutub üha agressiivsemaks ja Ameerika Ühendriigid eemalduvad, edastab BNS viitega AFP-le.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kõne Ile Longue’i tuumaallveelaevade baasis peetakse pärast USA ja Iisraeli rünnakuid Iraani vastu, mis ähvardavad Lähis-Ida destabiliseerida.
“See, mida me kogeme, näitab, et tulevases maailmas on võim ja iseseisvus kaks hädavajalikku jõudu ohtude levikuga toimetulemiseks,” ütles üks Macroni meeskonnaliige.
Macron kavatseb uuendada Prantsusmaa tuumadoktriini ajal, mil Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud juba viiendat aastat ja NATO liitlased muretsevad Washingtoni kõikuva pühendumuse pärast Euroopale.
“Kahtlemata on tulemas mõningaid olulisi nihkeid ja arenguid,” ütles allikas esmaspäeval kell 14.15 peetava kõne kohta.
Euroopa riigid, mis on nii külma sõja ajal kui ka sellele järgnenud aastakümnetel tuginenud USA tuumaheidutusele, arutavad üha enam oma tuumaarsenalide tugevdamise üle.
Pariis on pidanud läbirääkimisi riikidega, sealhulgas Saksamaa ja Poolaga, selle üle, kuidas Prantsusmaa saaks oma tuumaarsenali kasutada kontinendi kaitsmiseks.
Eelmisel aastal ütles Macron, et on valmis arutama tuumarelvadega varustatud Prantsuse lennukite võimalikku paigutamist teistesse Euroopa riikidesse.
Macron ütles veebruaris, et kaalub doktriini, mis võiks hõlmata “erikoostööd, ühisõppusi ja jagatud julgeolekuhuve teatud võtmeriikidega.”
Prantsusmaal on maailma suuruselt neljas tuumaarsenal, mille suuruseks hinnatakse umbes 290 lõhkepead. Suurbritannia, mis ei ole enam ELi liige, on ainus teine Euroopa tuumariik.
Seevastu maailma kahel peamisel tuumariigil Ameerika Ühendriikidel ja Venemaal on kummalgi tuhandeid tuumalõhkepäid.
USA ametnike kinnitused, et Washingtoni heidutus katab ka edaspidi Euroopat NATO raames, ei ole suutnud leevendada eurooplaste kartusi USA presidendi Donald Trumpi heitlikkuse ees.
“On selge, et peame koos mõtlema, kuidas Prantsuse ja Briti heidutus sobituks jõulisema Euroopa kaitsega,” ütles AFP-le Bernard Rogel, kes oli Macroni sõjaline peanõunik.
Kuid see, kuidas tuumakoostöö ELi 27 liikmesriigi vahel täpselt toimiks, on hoopis teine lugu.
Rogel rõhutas, et kontroll stardiotsuse üle jääb prantslaste kätte.
“Ma ei kujuta ette, et meil oleks 27 nuppu. Usaldusväärsuse seisukohast see lihtsalt ei toimi,” ütles ta.
Euroopa Välissuhete Nõukogu poliitikaanalüütik Rafael Loss ütles, et juhid peaksid ammutama kindlustunnet eurooplaste toetusest tuumaheidutuse tugevdamisele.
Ta ütles, et inimesed Taanis, Eestis, Saksamaal, Portugalis, Hispaanias ja Šveitsis kalduvad nüüd pigem toetama kui vastustama ideed arendada alternatiivne Euroopa tuumaheidutus.
“Kui Euroopa hakkab rohkem investeerima Prantsusmaa või Ühendkuningriigi tuumaheidutusse, on see ainult hea,” ütles Soome kaitseminister Antti Häkkänen veebruaris AFP-le.
Tuumadoktriinidele spetsialiseerunud ajaloolane Florian Galleri hoiatas, et Macron peab olema ettevaatlik, viidates tema madalale toetusreitingule aasta enne presidendiaja lõppu.
Macroni pöördumine võib esile kutsuda ka vastureaktsiooni enne 2027. aasta presidendivalimisi, kus Marine Le Peni euroskeptilisel paremäärmuslikul parteil nähakse seni parimat võimalust presidendiks saada.
“Prantsusmaal valitseb konsensus tuumarelvade omamise osas, kuid mitte tuumapoliitika osas,” ütles Galleri.
Paremäärmuslased on juba hoiatuse väljastanud. “Kui härra Macron arvab, et ta saab anda Prantsusmaa tuumarelva ELile, seisab ta silmitsi tagandamisprotsessiga riigireetmise eest,” ütles Le Peni nõunik Philippe Olivier X-is.
