Leedus on toimunud ulatuslik andmeleke riiklikust Registrite Keskusest, mis vastutab ametlike registrite ja kodanike andmebaaside eest. Sellest teatab väljaanne Meduza.
Leedu peaprokuratuur teatas, et Registrite Keskuse süsteemidest laaditi alla üle 600 tuhande kirje. Keskus ise täpsustas, et avalikuks tuli vaid info, mis sisaldub kinnistusraamatu väljavõtetes. Need väljavõtted sisaldavad ees- ja perekonnanimesid, isikukoode, sünniaegu ning kinnisvaraandmeid.
Registrite Keskuse kinnitusel EI SATTUNUD lekkesse järgmised andmed:
-
Telefoninumbrid;
-
E-posti aadressid;
-
Pangakontod;
-
Teenuste makseinfo;
-
Kinnisvaratehingute dokumendid;
-
Kohtuotsused;
-
Katastridokumendid;
-
Hoonete plaanid ja muud lisatud dokumendid.
Väljaanne “Volna Litva” märgib, et kui tavatarbija jaoks on tegemist “ebameeldiva lekkega”, siis Venemaalt ja Valgevenest pärit poliitiliste emigrantide jaoks võib selline teave olla “isikliku julgeoleku küsimus”. Eelkõige võib see paljastada juriidilised isikud, mille kaudu tegutsevad Leedus eksiilmeediumid ja vabaühendused (MTÜ-d).
Ühe näitena isikuandmete kuritarvitamisest meenutab “Volna” 2024. aasta märtsis Vilniuses aset leidnud rünnakut opositsioonipoliitiku ja Korruptsioonivastase Fondi (FBK) esindaja Leonid Volkovi vastu. Kui Volkov oma kodu lähedal autost väljus, ründas teda mees, kes lõi teda mitu korda haamriga. Kohtumenetlus selles asjas veel kestab.
Kuidas häkkimine toimus ja milline on kahju?
Registrite Keskuse versiooni kohaselt kasutasid kurjategijad häkkimiseks juurdepääsu, mida hallati ühest teisest riigiasutusest (millisest täpselt, ei täpsustata). Peaprokuratuur lisas, et sisselogimised tehti “välisriigist”. Väljaanne 15min teatas oma allikale viidates, et andmed laaditi alla Migratsiooniameti kontode kaudu – tegemist on ametkonnaga, mis tegeleb Leedus välismaalaste asjadega. Seda infot kinnitas hiljem ka Leedu kriminaalpolitsei büroo juht Arūnas Maskoliūnas.
Lekke tekitatud kahju hinnatakse esialgu vähemalt 111 tuhandele eurole. Lisaks hakkasid elanikud pärast lekkeotsuse teatavaks saamist massiliselt oma andmeid kontrollima. Seetõttu pidi Registrite Keskus kontrolliteenuse töö ajutiselt peatama. Teenus lubati tagasi tuua, kui külastajate tulv vaibub.
Peagi järgnesid ka ametist lahkumised – 25. mail, kolm päeva pärast lekke ilmsikstulekut, lahkus oma kohalt Registrite Keskuse juht Audrius Jusas.
Valitsuse ja julgeolekuorganite reaktsioon
Leedu valitsus teatas, et nad ei hoia vastutusest kõrvale, kuid igasugune tagasiastumine oleks “parim kingitus meie vaenlastele”.
“Täna on väga oluline rõhutada, et valitsus ei tohi probleemide eest põgeneda, vaid peab neid lahendama,” teatas peaminister Inga Ruginienė.
Riigi Julgeolekuameti (VSD) direktor Remigijus Bridikis tõdes, et esialgu jääb selgusetuks, kas häkkimise eest vastutab Venemaa.
“See on piisavalt keeruline tehniline töö, et usaldusväärselt tuvastada kuuluvust ühele või teisele riigile või asutusele. Antud juhul ei saa ma väita [et häkkimise taga on Venemaa],” ütles Bridikis.
Siiski märkis ta, et Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea on küberruumis peamised osalejad, kes “püüavad koguda teavet ja vajadusel kasutada seda riikide taristu destabiliseerimiseks”.
Seevastu konservatiivide liider ja endine Leedu kaitseminister Laurynas Kasčiūnas kahtlustab lekkes otseselt Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsuse (GRU) küberüksust. Tema arvates võib häkitud registrist leida luuretöötajate, sõjaväelaste, diplomaatide või poliitikute kinnisvaraadresse, mida omakorda saab seostada muude andmetega või kasutada jälgimiseks ja diversioonideks.
“Sellised andmed võivad olla eriti väärtuslikud sõja või laiaulatusliku hübriidrünnaku esimestel tundidel, mil eesmärgiks on riigijuhtimise, sõjalise koordinatsiooni ja elutähtsa taristu töö kiire häirimine,” kirjutas Kasčiūnas Facebookis.
