Helsingi esimese astme kohus tegi reedel otsuse ulatuslikus rahapesuasjas, milles ligi 2,4 miljonit eurot ebaseaduslikult saadud raha toimetati osade kaupa Soomest Eestisse,, teatab BNS.
Kohtu hinnangul tegeles rahapesuga Helsingis aastatel 2024–2025 organiseeritud kuritegelik rühmitus.
Kohus mõistis 62-aastasele Andrei Šipkovile üheksa-aastase vangistuse ja 40-aastasele Nikita Krassovskile kuue aasta ja 11 kuu pikkuse vangistuse.
Veel viis süüdistatavat said lühemad vanglakaristused, mille pikkus ulatus 70 päevast ligi nelja aastani.
Värbas ja koolitas rahakulleriks
Kohtu hinnangul värbas ja koolitas Šipkov Krassovski rahakulleriks. Ta hankis Krassovskile rahalugemismasina ning viis ta sõnumsiderakenduse Telegram kaudu kokku kontaktisikuga, kes andis juhiseid raha kättesaamiseks.
Šipkov eitas, et ta oleks kedagi rahapesu jaoks värvanud või koolitanud või ise selles osalenud. Lisaks eitas ta kuulumist organiseeritud kuritegelikku rühmitusse.
Kohus leidis siiski, et Šipkov oli organisatsioonis juhtival positsioonil. Osa teistest süüdimõistetutest oli Šipkovit nimetanud muuhulgas “ninameheks” ja “liidriks”.
Kohtu hinnangul näis, et Šipkov tegutses kuritegeliku rühmituse ühise plaani kohaselt. Samas jäi ebaselgeks, mil määral ta osales iga üksiku teo planeerimises ja milline kontroll oli tal iga üksiku rahasumma üle, seisab kohtuotsuses. Seetõttu mõisteti Šipkov süüdi suurele rahapesule kihutamises, mitte suures rahapesus.
Juhised Telegramis vene keeles
Kohus leidis, et Krassovski tegutses kullerina ja võttis Soomes raha vastu vastavalt saadud juhistele. Juhised raha kättesaamiseks sai ta kohtu sõnul Telegrami kaudu vene keeles.
Kohtu sõnul kasutas mees niinimetatud token-meetodit ehk tuvastas oma isiku raha kättesaamisel ja edasiandmisel rahatähe seerianumbri abil. Ta viis saadud raha oma koju, luges üle ja hoidis seal enne edasiandmist. Teised rahakullerid võtsid raha Helsingis vastu ja toimetasid edasi Eestisse.
Krassovski tunnistas, et tegutses rahakullerina. Ta ütles, et ei teadnud, kust raha pärineb, kuid tunnistas, et mõistis, et tegemist on kuritegelikust tegevusest pärit sularahaga.
Raha päritolu jäi selgusetuks
Kohtu hinnangul oli Krassovski vastuvõetud raha kogusumma ligi 2,4 miljonit eurot. Asjas jäi kohtu sõnul välja selgitamata, kust raha pärines. Kohus pidas aga väga ebatõenäoliseks, et seaduslikku päritolu raha transporditaks Soomest välismaale token-meetodit kasutades. Samuti hoiti rahakullerite isikuid raha üleandjate eest salajas ja kohtumispaigad valiti nii, et seal poleks kaameraid.
Maakohtu hinnangul pandi kuriteod toime organiseeritud kuritegeliku rühmitusena ning grupi tegevus oli struktureeritud ja professionaalne.
Organiseeritud tegevusele viitas kohtu hinnangul muuhulgas asjaolu, et organisatsioonil oli väljakujunenud tegutsemismudel, milleks Krassovskit koolitati. See viitab kohtu hinnangul tugevalt ka sellele, et rühmituse tegevus oli kestnud oluliselt kauem kui kohtus käsitletud kuritegude toimepanemise aeg.
