Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart märgitas kolmapäeval seoses Dataseli mürsuhanke skandaaliga, et olukord, kus ebamugav teema või dokument kuulutatakse riigisaladuseks ja salastatakse 75 aastaks, ei tohiks saada normiks. Sellest kirjutab BNS.
„Dataseli juhtumi puhul tekib tõsine küsimus, kas üldse analüüsiti, milline teave peaks tegelikult olema riigisaladus ja milline mitte. Minu hinnangul sellist analüüsi ei tehtud.
Miks peaks näiteks olema riigisaladus teave selle kohta, milliseid riske tuvastas RKIK vahenduslepingutes, milliseid meetmeid nende riskide maandamiseks pakkus ta kaitseministeeriumile ja mida kaitseministeerium hiljem otsustas? Samuti see, kes nendel koosolekutel osalesid ja otsuseid vastu võtsid,“ kirjutas Keskerakonda kuuluv Kovalenko-Kõlvart suhtlusvõrgustikus.
Tema sõnul on täiesti arusaadav, et riigikaitsega seotud dokumentides võib olla teavet, mida ei tohi avalikustada. „Kuid selle saab kinni katta. See ei tähenda, et kogu dokument peaks olema avalikkuse eest suletud,“ rõhutas poliitik.
Kovalenko-Kõlvarti hinnangul peab juhul, kui tegemist on sadade miljonite eurodega, riigi võetud riskidega ja sellega, milliseid hoiatusi anti otsustajatele enne ja pärast lepingute sõlmimist, olema ka otsustusprotsess ise avalik. „Me oleme aga sattunud olukorda, kus Riigikogule esitati aastaid valetinfot riskide kohta ning nüüd ei taheta avalikkusele näidata nende koosolekute protokolle, kus otsuseid vastu võeti,“ lisas keskerakondlane.
