Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul mõistavad korteriühistud hukka riigi plaanid veeretada Tallinnas, Tartus ja teistes suurtes keskustes asuvate korterelamute renoveerimiskulud täielikult elanike endi kanda, vahendab BNS.
«Sellisel juhul tuleb igal Tallinnas või Tartus renoveerimist vajavas majas elaval perel maksta oma kodu tervikliku rekonstrueerimise eest ligikaudu 50 000 eurot. Enamiku inimeste jaoks kujuneks see jõukohaseks täiendavaks laenukoormuseks, kuna saavutatav energiasääst ei kata ligilähedaseltki laenumakseid. Tallinnat, Tartut ja teisi suurlinnu ei tohi jätta ilma riiklikust rekonstrueerimistoetusest,» rõhutas Jaadla.
«Nagu ütles üks kogenud korteriühistu juht, on alampalk kogu riigis ühesugune ja pensione arvutatakse ühtsete põhimõtete järgi. Kui uus riiklik plaan sellisel kujul jõustub, siis Tallinnas, Tartus ja teistes suurtes linnades jäävadki korterelamud rekonstrueerimata,» märkis ta.
Jaadla sõnul on korteriühistud juba aastaid püüdnud riigile selgitada, et nad ei ole suutelised korterelamute terviklikku renoveerimist – mille vajadust on varem rõhutanud nii riik kui ka Eesti teadlased – iseseisvalt rahastama.
«Praktikas suudavad korteriühistud elanike väga piiratud vahendite arvelt teha vaid kõige hädavajalikumaid töid.
See tähendab, et majade mahukas terviklik moderniseerimine lükatakse määramata ajaks edasi ning renoveerimisväsimus ja suutmatus seda läbi viia süvenevad veelgi, – ütles Jaadla. – Vastutust ehitussektori säilimise ja Eesti riikliku renoveerimisprogrammi täitmise eest ei tohi panna eranditult korterelamute elanike õlgadele.»
Jaadla sõnul on korteriühistud riigi plaanides pettunud.
«Me lootsime, et riik peab korteriühistuid võrdseks partneriks ja arvestab korterelamutes elavate inimeste reaalsete rahaliste võimalustega. Oleme oma seisukohta pidevalt esitanud, kuid riikliku poliitika kujundamisel ei ole seda kahjuks arvesse võetud,» teatas ta.
