Koostöö Läti ja teiste riikidega on tõestanud, et kurjategija asukoht pole karistusel takistuseks ning aprillis ja mais on süüdi mõistetud narkokurjategijaid, kes käitlesid tugevatoimelisi ja äärmiselt ohtlikke sünteetilisi opioide lõunapiirilt Eestisse, tuvastatud kogustest saanuks narkojoobe enam kui 1,6 miljonit inimest, vahendab BNS.
Riigiprokuröri Raigo Aasa sõnul on operatiivne koostöö asutuste ja naaberriikide, aga ka teiste Euroopa Liidu partneritega tõestanud, et sõltumata kurjategija asukohast võetakse ta Eestis toime pandud kuritegude eest siin ka vastutusele. “Pole saladus, et narkootikumid liiguvad peamiselt lõunanaabrite juurest Eestisse. Töötades üheskoos Läti kolleegidega oleme kurjategijatest sammu ees ning jõuame neile jälile enne kui ohtlikud narkootikumid Eesti inimesteni jõuavad,” ütles Aas ja lisas, et Eesti-Läti ühise uurimisrühma tulemusena on erinevate kuritegude menetlustes Eestis süüdi mõistetud juba üle 10 kurjategija.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leis sõnas, et viimastel aastatel on nad pööranud kõrgendatud tähelepanu Läti organiseeritud kuritegevusega seotud inimestele, kes tegelevad Eesti turule sünteetiliste opioidide toomisega. “Need menetlused on hea näide rahvusvahelise koostöö toimimisest Läti keskkriminaalpolitseiga. Läti kurjategijate kinnipidamised ja süüdimõistmised saadavad sealsetele kurjategijatele selge signaali, et Eesti ametivõimud suhtuvad sellisesse ebaseaduslikku tegevusse täie tõsidusega,” lisas ta.
Näiteks mõistis kohus aprilli viimastel päevadel süüdi 31-aastase Deniss Skakalinsi, keda süüdistati grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootikumide käitlemises, mida mees tegi vähemalt 2023. aasta märtsist kuni möödunud aasta maini.
Skakalinsi ülesanne oli hoiustada ja ümber pakendada narkootilisi aineid, peita neid peidikutesse ning edastada koordinaate. Kokku käitles Skakalins ligi 2 kg alfa-PVPd ja 762 grammi sünteetilisi opioide, millest saaks narkojoobe vähemalt 1,3 miljonit inimest. Lisaks eeltoodule tõendati, et Skakalins käitles oma Läti elukohas 9,27 kg kokaiini sisaldavat pulbrit, 1,91 kg kanepit, vähemalt 1020 tabletti oksüdooni ja 23,17 kg alfa-PVP’d, mille väärtus on üle 584 000 euro.
Samuti mõistis Tartu maakohus möödunud reedel süüdi 45-aastase Roberts Matuļēvičsi, tema poja, 19-aastase Rustam Beksi, ning 64-aastase Georgi Vadre, kes käitlesid suures koguses narkootilisi aineid vähemalt alates möödunud aasta jaanuarist. Matuļēvičs suhtles kliendiga ja leppis kokku tehingute detailid, poeg aitas transpordiga ning Valdre roll oli hankida narkootilist ainet Lätis. Üheskoos tegutsedes müüdi ligi 447 grammi metadooni ja karfentanüüli segu. Lisaks müüs Matuļēvičs möödunud aasta septembris, tol ajal veel mitte keelatud ainete nimekirja kuulunud, ligi 198 grammi uut sünteetilist opioidi tsüklorfiini. Kokku käideldi äärmiselt ohtlikke narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe üle 300 000 inimese.
Prokuröri sõnul olid viimases kuriteos rollid väga selgelt jaotatud: “Matuļēvičs suhtles kliendiga ja leppis kokku tehingute detailid, poeg aitas transpordiga ning Valdre roll oli hankida narkootilist ainet Lätis.” Samuti rõhutasAas, et viimase juhtumi puhul leitud tsüklorfiin oli esimene suurem kogus, mida Eestist möödunud aastal leiti. Nii Matuļēvičs kui Valdre on varasemalt narkokuritegudes karistatud, millest võib järeldada, et mehed teadsid, millega nad riskivad.
Aasa sõnul teeb murelikuks see, et Eesti turule jõuavad järjest ohtlikumad sünteetilised opioidid, mille toime on ettearvamatu. “Nende ainete puhul võib juba väga väike valesti doseerimine lõppeda raske tervisekahjustuse või surmaga. Eriti riskantseks muutub olukord siis, kui erinevaid aineid tarvitatakse läbisegi – näiteks koos alkoholi, rahustite või teiste narkootiliste ainetega,” ütles Aas.
Harju Maakohus karistas Skakalinsi 9 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Pärast vanglakaristust ootab meest Eestist välja saatmine ühes 10-aastase sissesõidukeeluga.
Tartu maakohus mõistis Matuļēvičsile ja Valdrele 8 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse ning Beksile 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse, mida ei pöörata täitmisele kui mees ei pane 4 aasta ja 3 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Lisaks mõisteti Matuļēvičsilt ja Valdrelt kokku ligi 37 000 eurot.
Otsused pole veel jõustunud.
