Harju maakohus mõistis prokurör Eve Soostari õigeks süüdistuses, mis puudutas tsiviilhagi võltsimist ja võltsitud tsiviilhagi kasutamist, kuid tunnistas ta süüdi kokkulepemenetluse nõusoleku avalduse võltsimises ja võltsitud nõusolekuavalduse kasutamises ning karistas teda tingimisi vangistusega, teatab BNS.
Kohus mõistis Soostarile tingimisi kuue kuu pikkuse vangistuse üheaastase katseajaga, mida hakatakse arvestama 14. juulist.
Soostarit süüdistatakse tsiviilhagi võltsimises, võltsitud tsiviilhagi kasutamises, kokkuleppemenetluse nõusoleku vormi võltsimises ja selle kasutamises.
Süüdistuskõnes loobus prokuratuur süüdistusest võltsitud tsiviilhagi kasutamises ja sellega kaasneb automaatselt õigeksmõistmine selles episoodis.
Kohus leidis, et Eve Soostar tuleb õigeks mõista ka tsiviilhagi võltsimises. Seda seetõttu, et Eve Soostarile etteheidetava kuriteokoosseisu kohaselt on karistatav dokumendi võltsimine, kuid kohtu hinnangul tsiviilhagi ei vasta seaduse järgi dokumendi tunnustele.
Kuivõrd süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et võltsima asudes oli ta kindlal arvamusel, et tsiviilhagi on dokument ja ta võltsib teadlikult dokumenti, siis kontrollis kohus ka seda, kas tegemist võib olla kõlbmatu katsega, kuid asus pärast analüüsi seisukohale, et antud juhul selline käitumine siiski kuriteokoosseisu ei täida.
Samas kokkuleppemenetluse nõusoleku vormil on kohtu hinnangul kõik dokumendi tunnused ja seda tuleb lugeda dokumendiks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Eve Soostar eemaldas paberkandjal kriminaaltoimikust kannatanu nõusoleku vormi, milles kannatanu avaldas keeldumist kokkuleppemenetlusest ning asendas selle enda koostatud vormiga, milles kannatanu nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega ning varustas selle järeletehtud kannatanu nõusoleku kannatanu originaalsele nõusoleku vormile lisatud digitaalallkirja kinnituslehega.
Kriminaalmenetluses on tõendatud, et kannatanu allkirjastas eitava nõusoleku 17.12.2023, Eve Soostar sõlmis kannatanuga kokkuleppe 16.10.2024 ja edastas selle kohtusse 17.10.2024.
Kohus tagastas toimiku nõusolekuga seonduva kahtluse tõttu 28.10.2024. Eve Soostar võttis kannatanuga ühendust 30.10.2024 ja sai uue nõusoleku vormi 31.10.2024. Kannatanu kinnitas, et ta rohkem nõusolekuvorme selles asjas ei allkirjastanud kui 17.12.2023 eitava ja 31.10.2024 jaatava. Seega ei saanud olla vahepeal mingit kolmandat nõusoleku vormi, mille teksti oleks Eve Soostar ekslikult lisanud paberkandjal kriminaaltoimikule ning millele ta oleks ekslikult lisanud varasema nõusoleku digitaalallkirja kinnituslehe.
Kohtu jaoks on eluliselt mitteusutav aktiivses menetluses olevas kriminaalasjas saadud olulise tõendi kaotamine niivõrd lühikese aja jooksul ehk kokkuleppe sõlmimisest kuni kriminaaltoimiku kohtult tagastamiseni ehk umbes kahe nädala jooksul ning samaaegselt ka e-kirjavahetuse kustumine prokuratuuri ja kannatanu meiliserveritest ning dokumendihaldussüsteemidest.
Süüdistatava poolt e-kirja enda arvutist kustutamine ei kustuta seda veel riigi ITK serverist ega ka adressaadi ehk kannatanu serverist. Selle võltsitud nõusoleku vormi lisamisega kriminaaltoimikusse ning kriminaaltoimiku kohtusse edastamisega viis Eve Soostar lõpule ka võltsitud dokumendi kasutamise.
Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk oli omandada õigus lahendada süüasi lihtsustatud korras ehk täita oma tööülesandeid väiksemas mahus võrreldes asja lahendamisega muus menetlusliigis.
Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ütles, et prokuratuuri hinnangul on kohtuotsus oluline kinnitus, et tekkinud kahtlust tuli kontrollida kriminaalmenetluses.
“Prokuratuuri töö põhineb usaldusel ning menetlusdokumentide korrektsus on õigussüsteemi toimimise seisukohast olulise tähtsusega. Kohus on nüüd kogutud tõenditele ja esitatud süüdistusele oma hinnangu andnud. Võimalikke kuritegusid tuleb uurida sõltumata inimese ametikohast. Õigusriigis kehtivad samad reeglid kõigile, keegi ei ole seadusest kõrgemal,” märkis ta.
Kohus ei tuvastanud menetluses karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
Menetluskuludena tuleb Soostaril tasuda sundraha 1419 eurot. Kuivõrd kohus mõistis Eve Soostari talle etteheidetud neljast episoodist kahes õigeks ja kahes süüdi, siis tuleb tema kaitsjatasu jätta pooles ulatuses tema enda kanda ja pooles ulatuses Eesti vabariigi kanda. Kohus määras Soostari kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 43 128,27 eurot ja seega tuleb riigil talle hüvitada 21 564,14 eurot.
Otsus ei ole jõustunud.
