MTÜ “Eesti Suurkiskjad” vaidlustas kohtus Keskkonnaameti 12 korraldust probleemsete karude küttimiseks. Tallinna Halduskohus rahuldab MTÜ taotluse esmase õiguskaitse kohaldamiseks ja peatab ajutiselt vaidlustatud korralduste kehtivuse. Sest teatab BNS.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra teatas, et erilubade väljastamine oli ainus õige otsus olukorras, kus karu kujutas endast ohtu inimesele. “Inimeste turvalisuse tagamiseks peab olema võimalus probleemseid loomi küttida. Tänavu on Keskkonnaamet väljastanud igakülgselt kaalutud ja põhjendatud eriload. Lisaks toetame ennetusmeetmete rakendamist, teeme selgitustööd, kogume tõendeid, suhtleme kohalike kogukondade ja jahimeestega – teeme kõik endast oleneva, et karu kui liik Eestis jätkuvalt õitseks. Kuid ohtu kujutavate loomade probleem tuleb lahendada enne, kui juhtub tragöödia,” ütles Vakra.
Keskkonnaamet vaidlustab kaebuse ja taotleb karude küttimislubade kehtivuse taastamist.
Eriluba karu küttimiseks väljastatakse siis, kui hoolimata kaitseaedadest, peletusvahenditest ja elamute vahetust lähedusest jätkab loom kahju tekitamist — näiteks tarude rüüstamist. Loa võib väljastada ka siis, kui loom ei karda inimest ja hoolimata eemale peletamise katsetest korduvalt asulasse tagasi pöördub, kuna sellisel juhul võib ta kujutada otsest ohtu. Igat küttimisluba kaalutakse individuaalselt ja see väljastatakse vaid siis, kui karu probleemne käitumine on juba põhjustanud materiaalset kahju või ohtlikke olukordi ning leebemad ennetusmeetmed ei võimalda edasist ohtu vähendada. Lubasid väljastati näiteks siis, kui karud tekitasid korduvalt ohtlikke olukordi, ohustasid oma julge käitumisega inimeste turvalisust või tekitasid märkimisväärset kahju kariloomadele, põllumajandussaadustele ja mesilatele.
Pruunkaru populatsioon Eestis kasvab alates 2013. aastast ja praegu hinnatakse selle suuruseks umbes 1100 isendit. Sel sügisel väljastas Keskkonnaamet kokku korraldused 30 probleemse looma küttimiseks. Nende lubade alusel küttisid jahimehed üheksa isendit.
Aprillis muutis Kliimaministeerium jahieeskirja, mille kohaselt võib edaspidi karule jahti pidada vaid Keskkonnaameti eriloaga ning kindlaksmääratud algus- ja lõpukuupäevadega jahihooaega enam ei ole. Amet võib eriloa väljastada aasta läbi tingimusel, et selle väljastamise otsus on põhjalikult kaalutud. Sellise loa võib väljastada eranditult korduva kahju ärahoidmiseks ja ohtlike olukordade ennetamiseks.
Keskkonnaamet palub teavitada karu või mõne muu suurkiskja ilmumisest asulasse riigi infotelefonil 1247. Seal saab algset nõustamist ning vajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile. Kui metsloom kujutab otsest ohtu inimestele või liiklusohutusele, helistage hädaabinumbril 112.
