Kuigi autokaamerate kasutus näitab kasvutrendi, kasutab neid Seesami hinnangul praegu siiski vaid umbes iga viies autoomanik, samas võib kaamera salvestusest olla mitmetes olukordades suur abi, teatab BNS.
„Meie kahjukäsitlejatel tuleb keskmiselt kord nädalas ette olukord, kus pardakaamera salvestisest oleks õnnetuse asjaolude väljaselgitamisel palju abi, kuid paraku ei ole kummalgi osapoolel ega ka pealtnägijatel seda olemas,“ rääkis Seesami kaskokindlustuse tootejuht Viljo Kokla.
Pardakaamerast on tema sõnul kõige rohkem kasu olukordades, kus osapoolte versioonid juhtunust ei klapi või on vaja tagantjärele välja selgitada, kuidas õnnetus tegelikult juhtus – näiteks kui pealtnägijaid ei olnud või jäid õnnetuse asjaolud muul põhjusel selgusetuks.
Ühes Seesami kahjukäsitlejate lauale jõudnud liiklusõnnetuses väideti sündmuskohal, et kolmikavariis sõitis viimane sõiduk keskmisele autole tagant otsa, mistõttu paiskus keskmine sõiduk omakorda vastu tema ees olnud autot. Õnnetuse süüdlane lahkus ka väidetavalt sündmuskohalt ning tema registreerimisnumbrist oli lahkumise hetkel tehtud foto.
„Kui võtsime viimase sõiduki juhiga ühendust, selgus, et autos oli pardakaamera. Salvestiselt oli selgelt näha, et sõiduk ei olnud keskmise autoga üldse kokku puutunud. Keskmise sõiduki tagumisel põrkeraual olid varasemad kahjustused ning sündmuskohal oli õnnetuse põhjustajaks märgitud sõiduk, mis kokkupõrkes üldse ei osalenud. Sellised juhtumid näitavad väga hästi, miks võib video olla kahjukäsitluses suureks abiks,“ rääkis Kokla.
Kaamerast võib palju abi olla ka klassikaliste liiklusraevu juhtumite puhul, kus juhtide versioonid juhtunust on erinevad. Ühe hiljutise kahjujuhtumi puhul hakkasid sõidukid pärast valgusfoori rohelist tuld üksteise järel liikuma. Kohe pärast ristmikku alustasid mõlemad sõidukid reavahetust, kuid tagumine sõiduk sõitis esimesele kõrvale ja keeras seejärel talle ette ehk n-ö süstis. Selle tagajärjel sai kahjustada nii tema enda sõiduki külg kui ka teise auto esiosa.
„Õnneks oli mõlemas autos pardakaamera, sest osapoolte ütlused olid vastuolulised ja ilma salvestiseta oleks olnud seda olukorda väga raske selgitada,“ tõdes kindlustaja.
Pardakaamerast võib olla kasu ka olukordades, kus õnnetuses teist sõidukit otseselt ei osale. Näiteks on Seesam hüvitanud liikluskahju, mille puhul sõitsid tühjal maanteel kaks autot vastassuunas. Ühe sõiduki rataste alt paiskus kivi vastutuleva auto suunas ning tabas selle esiklaasi. Pardakaamera salvestis oli piisavalt selge, et näha kivi lendu ja tuvastada, millisest sõidukist see pärines. Tänu sellele hüvitas kindlustus kannatanule esiklaasi kahjustumise.
Ilma salvestiseta oleks kahju kannatanul olnud sisuliselt kaks võimalust: klaasikahju oleks tulnud tal endal kinni maksta või kaskokindlustuse olemasolul oleks kahju hüvitatud selle alusel.
„Veel ilmekam näide on kaskokahju, kus meie klient sõitis Leedus pimedal ajal otsa metsseale. Loom põgenes pärast kokkupõrget metsa ning sündmuskohal ei teavitatud politseid ega päästeametit ja õnnetusest ei tehtud ka fotosid. Kui sõiduk hiljem Eestis remonti jõudis, ei olnud sellel enam metsloomale viitavaid jälgi ega karvu. Üksnes sõiduki kahjustuste põhjal ei olnud võimalik kindlalt tuvastada, kuidas õnnetus toimus. Tänu autos olnud pardakaamerale oli salvestisel selgelt näha metssea ootamatu ilmumine sõiduteele ja sellele järgnenud kokkupõrge. Tänu videole sai juhtum tõendatud ning kahju käsitleda kaskokindlustuse kaitse alusel. Klient sai sõiduki remonditud ilma omavastutust tasumata,“ rääkis Kokla.
Kuigi pardakaamerate kasutus näitab kasvutrendi ja neist on kahjukäsitluses üha rohkem abi, on nende kasutuspotentsiaal tegelikult oluliselt suurem.
„Ideaalses maailmas võiks iga liikluses olev auto olla varustatud kaameraga, aga oleksime rahul, kui näiteks iga teine autojuht kasutaks pardakaamerat. Mida rohkem on teedel sõitvaid kaameraid, seda suurem on tõenäosus, et mõne õnnetuse või muu ootamatu sündmuse kohta on olemas tõendav salvestis,” ütles Kokla.
Et julgustada autojuhte pardakaameraid kasutama, lisas Seesam uuendatud kaskotingimustesse täiendava hüve: pardakaamera salvestise olemasolul väheneb kaskokahju omavastutus 100 euro võrra.
„Täna saab hea kvaliteediga pardakaamera soetada juba 80–100 euro eest. Tahame inimesi julgustada kasutama tehnoloogiat, millest võib õnnetuse korral olla reaalset kasu. Kui salvestis aitab juhtunu asjaolusid kiiremini ja objektiivsemalt välja selgitada, võidavad sellest kõik osapooled,“ ütles Kokla.
Et pardakaamera salvestisest oleks vajadusel ka päriselt kasu, soovitab kindlustaja kasutada kaamerat nii auto ees kui ka taga ning aeg-ajalt kontrollida, kas seade salvestab ja mälukaart töötab. Üle tasub vaadata ka kuupäev ja kellaaeg ning veenduda, et miski ei piiraks kaamera vaatevälja.
„Pärast õnnetust tasub pardakaamera salvestis esimesel võimalusel eraldi säilitada, et seade seda hiljem automaatselt üle ei kirjutaks. Võimaluse korral tuleks siiski teha ka sündmuskohast ja sõiduki kahjustustest fotod ning teavitada juhtunust politseid või päästeametit, kui olukord seda nõuab,“ juhendas Seesami esindaja.
