Naine, keda kahtlustatakse Monaco plahvatuse korraldamises eesmärgiga tappa Ukraina ärimees Vadõm Jermolajev — Eestis tegutsenud telefonikelmide kuritegelikku rühmitust juhtinud Artur Jermolajevi isa —, leiti Kiievi lähedalt surnuna, teatab BNS viitega Postimehele.
Ukraina oligarh Vadõm Jermolajev on Eestis tuntud kui Artur Jermolajevi isa, kes maksis hiljuti prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe raames miljoneid eurosid.
Nagu teatab väljaanne “Ukrajinska Pravda” viitega allikatele Ukraina õiguskaitseorganites, leiti Kiievi lähedalt surnuna naine, keda kahtlustatakse atentaadis sanktsioonide all olevale ärimehele Vadõm Jermolajevile.
Väljaande allikate andmetel leiti naise tulirelvavigastustega keha esmaspäeval kella 23.00 paiku.
Õiguskaitseorganite teabe kohaselt viibis naine 22. märtsist 2025 kuni 1. juulini 2026 väljaspool Ukrainat.
Väljaande teine allikas teatas, et asjas on juba kinni peetud kaks kahtlustatavat. Üks neist on Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peadirektoraadi (GUR) tegevohvitser, teine — endine õiguskaitseorganite töötaja.
29. juunil kella 21.00 paiku sai Monacos toimunud plahvatuse tagajärjel vigastada kolm inimest, neist kaks said raskeid vigastusi. Meedia andmetel on tegemist sanktsioonide all oleva Ukraina ärimehe Jermolajeviga. Vigastada said ka tema naine ja 13-aastane laps.
Pärast plahvatust alustati ulatuslikku operatsiooni lõhkeseadeldise paigaldamises kahtlustatava isiku leidmiseks. Ta jäi turvakaamerate vaatevälja, kuid uurijate arvates jõudis ta põgeneda Prantsusmaa territooriumile.
Viimastes teadetes Monacost öeldi, et terroriakti versioon on välistatud. Selle asemel alustas vürstiriigi prokuratuur uurimist mõrvakatse ja avalikus kohas lõhkeseadeldise paigaldamise fakti alusel.
Meedia andmetel kontrollivad Monaco võimud ka versiooni Ukraina Julgeolekuteenistuse võimalikust seotusest atentaadiga.
Monacos elav multimiljonär Jermolajev on Kiievi sanktsioonide all alates 2023. aasta detsembrist. Ukraina eriteenistuste andmetel said selle põhjuseks tema ärioperatsioonid, mis olid seotud alkoholi müügiga Venemaa poolt okupeeritud Krimmis.
Dniprost pärit ettevõtja asutas tööstus- ja kaubandusgrupi Alef ning teda peetakse linna üheks suurimaks kinnisvaraarendajaks. Varem kuulus ta regulaarselt Forbes Ukraine versiooni järgi Ukraina 100 rikkaima inimese edetabelisse. 2019. aastal loobus Jermolajev Ukraina kodakondsusest ja sai Küprose kodakondsuse.
Jermolajevi poeg mõisteti Eestis süüdi telefonikelmide kuritegeliku rühmituse juhina
Ärimehe poeg Artur Jermolajev astus Eestis kohtu ette ja tunnistati aprilli lõpus süüdi telefonikelmustega tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.
Uurimine tegi kindlaks, et alates 2017 ammutas ta koos kolme kaasosalisega lõi ja juhtis Ukraina eri linnades kõnekeskuste võrgustikku, mis spetsialiseerus kelmuskõnedele.
Kannatanutele pakuti telefoni teel olematuid investeerimisvõimalusi. Tulemusena varastati neilt aastatel 2019–2022 üle 100 miljoni euro, millest uurimise hinnangul peteti Eesti elanikelt välja umbes 5,4 miljonit eurot.
Harju Maakohus kinnitas poolte vahel kokkulepitud karistuse — viis aastat vangistust. Sellest karistusajast pidi Artur Jermolajev kohe ära kandma neli kuud ja 26 päeva, ning karistuse ülejäänud osa — neli aastat, seitse kuud ja neli päeva — loetakse tingimuslikuks tingimusel, et ta ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.
Täiendavalt otsustas kohus Jermolajevi Eestist välja saata ja kohaldada talle sissesõidukeeldu kümneks aastaks — see on sellise meetme maksimaalne võimalik tähtaeg.
Karistuse kokkuleppimisel arvestas prokuratuur, et juba enne tehingu sõlmimist nõustus süüdistatav kandma vara konfiskeerimise asendamiseks prokuratuuri deposiitkontole 8,5 miljonit eurot. Kuigi formaalselt ei loeta seda makset karistuseks, märkis prokuratuur, et oma mõjult on sellel karistuslik iseloom.
