BNS edastab, et Eesti keele instituut on teinud ettepaneku, et isikunimeseadus ei lubaks edaspidi anda perekonnanime muutmisel kellelegi uueks perekonnanimeks sellist nime, mis on rahvastikuregistri andmetel mõne elava isiku perekonnanimi, kirjutab Postimees.
See tähendab, et isikunimeseaduse eelnõu järgi ei saaks keegi võtta endale isegi ükskõik kui haruldast perekonnanime, kui seda kannab juba kas või üksainus inimene, kelle nime leiab Eesti rahvastikuregistrist.
Seaduse senise sõnastuse kohaselt ei antaks perekonnanimeks sellist nime, mis moodustab üheskoos isiku eesnimega rahvastikuregistri andmetel elava isiku täisnime. “See kombinatsioon tundub liiga nõrk,” sõnas Postimehele Eesti keele instituudi (EKI) direktor Arvi Tavast.
Ta tõdes, et igasugused nimevahetused tekitavad segadust juurde sõltumata sellest, mis moodi valida uus nimi, ning lisas: “Kui võetakse kellegi elava suguvõsa olemasolev, kasutuses olev perekonnanimi, tunduks see tungimine sinna suguvõssa kuidagi vägivaldselt.”
EKI ettepanek puudutab olukorda, kus isik soovib võtta endale uue perekonnanime omal soovil, ega puuduta seda, kui isik otsustab võtta abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, tahab tagasi võtta varem kantud perekonnanime jms juhtumid.
Valitsuselt riigikogule esitatud isikunimeseaduse eelnõu üks olulisemaid eesmärke on keelata rasketel kurjategijatel oma nime muutmine, et takistada neil pärast karistuse kandmist uue identiteedi all uute kuritegude toimepanemist, mis raskendab ohvritel ja avalikkusel isiku tausta tuvastamist.
EKI direktor Tavast nentis kolmapäevases kirjas riigikogule, et isikud, kelle nime soovitakse võtta, võivad sellesse suhtuda ükskõikselt, aga on küllalt palju neid, kes tunnevad, et see riivab nende huve. Ta meenutas, et kui 1930. aastatel propageeriti nimede eestistamist, anti inimestele võimalus kanda oma nimi kaitseregistrisse, mis takistas teistel inimestel selle võtmist.
EKIs parajasti toimetamisel oleva Eesti perekonnanimede sõnaraamatu põhjal tõdes Tavast, et eestlastel on üsna unikaalne perekonnanimistu, mis on jälgitav selle algusest peale.
“Maailmas pole palju rahvaid, kes saaksid oma perekonnanime kohta nii palju teavet, kuni selleni, et teatakse konkreetset talu, kus see nimi pandi,” kirjutas ta seaduseandjaile. Seda pilti muutis mõnevõrra küll nimede eestistamine üheksa kümnendit tagasi, kuid et too protsess on hästi dokumenteeritud, ei muuda see nimede järjepidevust oluliselt halvemini jälgitavaks, kinnitas Tavast.
Just Eesti perekonnanimede unikaalse järjepidevuse hoidmise nimel peab ta oluliseks jätkata perekonnanimede üht olulist joont – suguvõsaliini näitamist.
Tavast möönis, et kuigi nime muudetakse abiellumisel ja isikul võib olla elulisi põhjusi oma nime muutmiseks, siis juhul, kui vabalt saaks valida juba kasutusel oleva perekonnanime, hakkab suguvõsaliin ähmastuma.
Ta peab tervitatavaks, kui isik valib endale uueks perekonnanimeks täiesti uue perekonnanime, seda enam, et Eesti perekonnanimede varamu on rikkalik, mistõttu korduvaid perekonnanimesid on suhteliselt vähem kui paljudes teistes riikides.
EKI toetatud muudatus aitaks Tavasti sõnul tasakaalustada inimese õigust valida endale perekonnanimi ja vajadust kaitsta teiste inimeste õigust oma nimele.
Vabalt valitud perekonnanimede võtmisel rakendavad samasuguseid põhimõtteid, nagu sisalduvad ka EKI äsjases ettepanekus, Soome ja Rootsi ning teised Põhjamaad.
