Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) üritas sotsiaalmeedias tõrjuda kriitikat terviseandmete päringute ja kaitse teemal, esitades sealjuures mitu valeväidet. Pärast seda, kui talle sellele tähelepanu juhiti, blokeeris ta postituse kommenteerimise võimaluse ning tunnistaks vastuses Postimehe küsimustele oma viga. Sellest kirjutab BNS.
Jolleri sõnavõtu ajendiks Facebookis sai advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Carri Ginteri postitus: „22. septembril kinnitas sotsiaalminister Karmen Joller Riigikogus, et inimesed saavad TEHIK-ult (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) pärida, kes on nende terviseandmeid kasutanud. Nüüd aga on inimesed hakanud saama vastuseid, milles TEHIK keeldub andmast teavet uurimisasutuste tehtud päringute kohta. /…/ Praegu palutakse inimesel uskuda, et tema terviseandmeid päritakse vaid põhjendatud juhtudel, et keegi kontrollib päringute vajalikkust ja et kõik toimub seaduslikult. Samal ajal ei anta talle võimalust seda ise kontrollida. See meenutab veidi raamatupidajat, kes väidab, et kõik arved on korras, kuid keeldub neid omanikule näitamast.“
Joller avaldas omakorda postituse: „Teie terviseandmed on kaitstud. Ma lükkan tagasi kiiresti leviva valeteabe. Ginter avaldas täna postituse, milles üritab taas kord avalikkust eksitada. Kuna ta advokaadina tunneb hästi seadusloome nüansse, tekib mul küsimus, millised on Ginteri tegelikud huvid. On raske uskuda, et olukorras, kus advokaadi arvamust võeti kuulda ja mitmed lahendused olid eelnõudesse kaasatud juba enne selle teema tõstatamist, on vaja avalikkust eksitada ja isegi poliitiliste avaldustega sekkuda. Seekord kaasas Ginter oma eksitavasse postitusse ka Allar Jõksi – endiselt õiguskantslerilt ei oleks ma sellist asja kindlasti oodanud.“
Joller väitis: „TEHIK-us tegeleb päringuga andmekaitsekompetentsiga spetsialist, kes kontrollib päringu põhjendatust ja jälgib, et väljastataks just vajalikud andmed. Selline andmevahetuse kord töötati välja pärast Riigikohtu 2022. aasta otsust, milles osutati, et seni kehtinud seadusesäte andmete väljastamise kohta andis uurimisasutustele liiga laiad õigused.“
Kuid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) osutas juba mais vastupidisele: Riigikohtu otsus jättis TEHIK-u eksikombel puudutamata.
„Ei saa olla nii, et uurimisasutus lihtsalt tuleb ja rehitseb arstisaladust,“ hindas ta. „Arstil ei ole õigust seda väljastada. Kuid TEHIK jäi tõesti Riigikohtu otsuse vaateväljast välja. EHK oleks pidanud sellest oma järeldused tegema, kuid Sotsiaalministeerium jättis nimetatud paragrahvi (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59³ lõige 7 – Postimees) muutmata. Kuid nüüd me muudame seda ja ka Sotsiaalministeeriumis mõistetakse väga hästi, et seda on vaja muuta,“ teatas Pakosta.
Postimees palus Jolleril saata tema mainitud „kord“, kuna väljaanne kuulis sellisest protseduurist esimest korda.
„Täpsed vastused andmete väljastamise korra ja selle muutmise kohta saab anda TEHIK ise,“ põikles Joller vastusest kõrvale.
Juba kevadel tunnistas ka TEHIK, et väljastab andmeid uurimisasutuse lihtsa e-kirja või muus vormis päringu alusel, ilma isiku nõusoleku ja kohtumääruseta. Küsimusele, kas uurija väitest, et andmed on menetluseks vajalikud, piisab, tunnistasid TEHIK-us, et IT-asutusena ei tee nad andmete väljastamise üle kaalutlusotsuseid, kuna neil „puudub kompetents hinnata, kas terviseandmete töötlemine on kriminaalmenetluses vajalik“.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Nele Labi kommenteeris, et ministeeriumi hallatav asutus TEHIK on infosüsteemi administrator ja tal puudub kompetents hinnata uurimistoimingute sisulist põhjendatust. „Seda teevad asutused, kes menetlust vodivad ja kontrollivad – uurimisasutused, prokuratuur ja kohus,“ täpsustas ta.
Postimees küsis, miks Joller levitab Facebookis valeteavet.
„Sõnastus minu postituses oli tõesti ebatäpne, sellele osutas ka üks kommentaatoritest. Aitäh, et pöörasite sellele taas tähelepanu, ma parandan sõnastuse ka postituses. Õige sõnastus on järgmine: TEHIK kontrollib päringu esitamise alust ja selle vastavust nõuetele,“ vastas Joller.
„Muide, kui inimene on piiranud juurdepääsu oma andmetele, siis neid andmeid ei näe keegi – ega isegi TEHIK,“ väitis Joller samuti oma Facebooki postituses.
Küsimusele selle väite valelikkuse kohta vastas ta: „Olen ka ise kutsealaste privileegide eelnõu väljatöötamise raames uurinud, kas varjatud andmed on kuidagi kättesaadavad. Ametnikud kinnitasid, et inimese poolt varjatud andmeid ei näe keegi, kui inimene ise neid ei ava. Kui teil on tõendeid vastupidise kohta, saatke need kindlasti mulle ja ma tegelen selle küsimusega edasi.“
„Ma ei ole kunagi kuulnud, et andmeid saaks õiguskaitseorganite eest varjata neid „sulgedes“,“ vastas advokaadibüroo Namm vandeadvokaat Sander Potisepp palvele selgitada, mis alusel on Jolleri väide vale.
Ta viitas tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja infosüsteemi põhimäärusele, millest tuleneb, et terviseandmete vaatamist saab keelata kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, kuid teistest ametiasutustest juttu ei ole.
Tervishoiuteenuse osutajate kontekstis on juttu ka Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe arstidest, seega saab nendele asutustele juurdepääsu andmetele keelata. Analoogne teave on kättesaadav ka Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel.
„Varjatud terviseandmete küsimuses on juristidel õigus. Tegin postituses paranduse ja lisasin lõppu selgituse,“ tunnistas Joller vestluses Postimehega. „Eksisin, kui väitsin, et inimese enda poolt suletud andmeid ei saa uurimisasutustele üle anda. TEHIK võib uurimisasutustele väljastada ka neid andmeid, mis inimene on sulgenud, kuid muidugi tingimusel, et selleks on seaduslik alus. Kuid TEHIK ei saa teha neid andmeid nähtavaks ühelegi tervishoiuvaldkonnas töötavale spetsialistile, välja arvatud relvaloa saamiseks tervisetõendi taotlemise juhtudel.“
Märkimisväärne on see, et Jolleri varasemalt kirjutatud kommentaar (vastuseks Ginterile) osutab sellele, et ta mõistis juba enne Postimehe küsimusi, kes saab ja kes ei saa juurdepääsu nende inimeste terviseandmetele, kes on sulgenud juurdepääsu oma andmetele Terviseportaalis.
„Stenogrammis (mõeldud on Jolleri esinemist Riigikogus – Postimees) on juttu andmetest, mida vaatavad juurdepääsuõigusega spetsialistid, näiteks arstid, õed, apteekrid. Uurimisasutustel juurdepääsu ei ole, seetõttu peavad nad tegema päringu e-posti või tavaposti teel,“ seisab Jolleri kommentaaris. Ehk minister teadis, et e-posti teel päringut tehes võivad jõustruktuurid saada kätte ka need inimeste terviseandmed, millele nad on juurdepääsu blokeerinud.
