Kremlist juhitava autoritaarse režiimi püsimist toetavad kõik Venemaa eriteenistused – julgeolekuteenistus FSB, sõjaväeluure GRU ja välisluure SVR ning kõik kolm eriteenistust koguvad luureinfot teiste riikide kavatsuste, võimekuste ja tegevuste kohta ning üritavad info- ja sabotaažioperatsioonidega mõjutada välisriikide otsustajate tegevust ja avalikku arvamust, kirjutab Kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.
“Kõigi Venemaa eriteenistuste peamine tegevusmeetod Eesti ja teiste Venemaa piiririikide vastu on praegustes oludes nn luure territooriumilt. Luureohvitserid ei lahku Venemaalt, vaid üritavad aktiivselt värvata Venemaad külastavaid välismaalasi. Piiratud territooriumil tegutsedes toimetatakse sotsiaalmeedia rakenduste vahendusel, luues sidemeid inimestega, kellest paljud ei ole kunagi Venemaal käinud ega enda “koostööpartnerit” silmast silma näinudki,” märkis KAPO.
Välisriikide poliitikud, ametnikud, teadlased ja ärimeeste delegatsioonid külastavad Venemaad järjest vähem. Venemaa eriteenistuste esmane luurehuvi keskendub Eesti ja meie liitlaste Ukrainale antavale sõjalisele, majanduslikule ja diplomaatilisele abile. Ukrainale antav abi on olnud ka Venemaa eriteenistuste korraldatud sabotaažioperatsioonide sihtmärk ning Ukrainat toetavates riikides on üritatud kahjustada abi andmiseks kasutatavat taristut.
Venemaad külastavatel Eesti või kolmandate riikide elanikel, keda Vene eriteenistuste ohvitserid värvata üritavad, ei pea olema juurdepääsu oma päritoluriigi salajasele infole. Venemaa eriteenistusi huvitab ka mitmesugune mittesalajane info või luuretegevust toetavad tegevused, näiteks sõjaväeosade ja -kolonnide vaatlemine, nendest fotode ja videote tegemine, piirirajatiste läheduses toimuvad ehitustööd ning erinevate objektide kahjustamine.
FSB piirivalve operatiivosakonna luuretegevus
“Viimaste aastate põhjal saame välja tuua, et erilist aktiivsust on üles näidanud FSB piirivalve, millest tänavu veidi põhjalikumalt kirjutame. Teiste luureüksuste hulgas kogub Eesti kohta luureinfot FSB struktuuri kuuluv piirivalveteenistus. Piirivalveteenistuse regionaalsed esindused ehk piirivalvevalitsused paiknevad Venemaa välispiiril asuvate oblastite pealinnades. Neile alluvad otseselt piiril asuvates rajoonides tegutsevad allüksused. Lisaks maismaal ja veekogudel kulgeva piiri valvamisega tegelevatele üksustele on FSB piirivalve territoriaalsete üksuste koosseisus ka operatiivosakonnad,” märkis KAPO.
KAPO kinnitusel ei näe piirivalve operatiivosakondade ohvitserid välja nagu tavalised Venemaa piirivalvurid, nad ei kanna rohelist vormirõivastust, ei patrulli piiril ega kasuta binoklit ja teenistuskoeri, nagu piirivalvureid enamasti ette kujutatakse. Operatiivohvitserid töötavad enamasti erariietes või kasutavad vormiriietust vaid oma tegeliku eesmärgi varjamiseks. Piirivalve operatiivosakondade ohvitseride peamiseks tööülesandeks on teabehange piiritsoonis ja teisel pool piiri välisriigis, selle tarbeks piiri ületavate inimeste hulgast informaatorite värbamine ja värvatute tegevuse hilisem suunamine.
“Esimene kontakt potentsiaalse agendiga toimub piiripunktis, kus ohvitserid esitavad piiriületajatele küsimusi reisi eesmärgi, Venemaal elavate sugulaste ja/või Venemaal viibimise ajal kasutatava ööbimiskoha aadressi kohta. See info võimaldab hiljem FSB-l inimene kiiresti üles leida. Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algusest küsitakse piiriületajatelt näiteks arvamust käimasoleva Venemaa “sõjalise erioperatsiooni” kohta Ukrainas. Piiriületajatega, kes pakuvad piirivalve operatiivohvitseridele huvi potentsiaalse allikana ja nõustuvad koostööga, korraldatakse edasised kohtumised juba Venemaa territooriumil varem kokkulepitud kohtades ja osaliselt sotsiaalmeedia suhtlusrakenduste vahendusel,” sedastas KAPO.
KAPO kinnitusel toimuvad need kohtumised kindlasti väljaspool piiripunkte. FSB piirivalveteenistuse operatiivohvitseridele pakuvad huvi isikud, kes on seotud ebaseadusliku tegevusega, näiteks salakauba ja sanktsioneeritud kauba üle piiri vedajad või organiseeritud kuritegevusega seotud isikud. Samuti on huviorbiidis piiriületajad, kes on otseselt või kaudselt seotud Eesti jõuametkondadega või strateegilist tähtsust omavate asutuste-ettevõtetega.
“Näiteks õiguskaitseametkondade töötajate perekonnaliikmed, kaitseliitlased, kellel ei ole riigisaladuse luba ja seega ka reisipiiranguid,
Ukrainaga seotud isikud ja venekeelne elanikkond piiriäärsetel aladel, samuti töö tõttu regulaarselt piiri ületavad inimesed, näiteks bussi- ja veokijuhid. Nende inimeste käest soovitakse saada infot Eestis toimuva kohta, aga ka järgmiste inimeste kohta, keda Venemaa luureohvitserid saaksid agendiks värvata. Loomulikult pakub Venemaa piirivalvele praegu huvi kõik, mis puudutab Venemaa agressiooni Ukraina vastu, lääneriikide toetust Ukrainale ja ukrainlaste olukorda Eestis,” selgitas KAPO.
“Nagu paljud teised Venemaa riigiasutused, on ka FSB ja selle piirivalveteenistuse operatiivosakonnad läbi imbunud ametiseisundi kuritarvitamisest,
sealhulgas korruptsioonist. Värvatud allikad edastavad nendega töötavatele ohvitseridele ja viimased oma ülemustele sageli “luureinfo ettekandeid”,
mis tegelikkuses sisaldavad ebaolulist või avalikult teadaolevat informatsiooni. Sellised ettekanded võimaldavad ohvitseridel näidata oma töö efektiivsust ning seeläbi tunnustust ja preemiaid saada,” märkis aastaraamat.
KAPO kinnitusel võtavad ohvitserid tihti endale ka osa informaatoritele maksmiseks mõeldud rahast. Lisaks Eesti ja teiste välisriikide kodanikele värbavad FSB piirivalve operatiivosakondade ohvitserid ka Venemaa enda kodanikke, kellelt oodatakse infot oma kodumaal toimuva kohta, näiteks piiriülene salakaubandus, korruptsioon, narkokaubandus ja opositsioon Kremlile. Välismaalt naasnutelt oodatakse infot välisriikide eluolu ja huvipakkuvate inimeste kohta. Piirivalve operatiivosakondi abistavad ka teiste Venemaa riigiasutuste ja ettevõtete töötajad, kes aitavad otsida infot võimalike välismaiste allikate värbamiseks.
Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu ja Venemaa eriteenistuste sabotaažikampaania lääneriikides, mis väiksemas mahus ja varjatumalt algas juba 2010. aastatel, on viinud lääneriikide julgeolekuasutuste rahvusvahelise koostöö Vene ohu vastu võitlemisel täiesti uuele tasemele.
Euroopa julgeolekuasutuste koostöö on parim võimalus tuvastada Venemaa saatkondades töötavaid luureohvitsere ja nende tegevust kogu Euroopa Liidu piires. Infovahetus ja persona non grataʼks kuulutatud diplomaatidele Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamine aitab välistada nende naasmise teistesse ELi riikidesse. Euroopa julgeolekuasutuste koostöö aitab ka välja selgitada Venemaa poolt värvatud ja eri riikides tegutsenud sabotööre, ära hoida nende kuritegusid ning tabada ja süüdi mõista tegijad.
