Venemaa agressioon Ukrainas näitab eriti valusalt, et tervishoiu ründamine on rünnak inimeste elu, turvatunde ja kogu ühiskonna vastupanuvõime vastu, rõhutas sotsiaalminister Karmen Joller eile Genfis lõppenud 79. Maailma Terviseassambleel, edastab BNS.
Eesti sõnum assambleel oli, et üleilmne tervis on ühine vastutus ning ükski riik ei saa tänaste tervisekriisidega üksi toime tulla.
„Tervisejulgeolek ja vastupanuvõime ei ole abstraktsed mõisted. Neid pannakse iga päev proovile konfliktides, humanitaar- ja tervisekriisides üle maailma,” ütles Joller oma eileõhtuses kõnes. “Ukrainas jätkub Venemaa põhjendamatu ja ebaseaduslik agressioonisõda, mis muudab haiglaid varemeteks, lõhub tervishoiusüsteemi ning mõistab tuhanded süütud tsiviilelanikud kannatustesse, hirmu ja kaotustesse. Ainuüksi eelmisel aastal dokumenteeriti ja kinnitati Ukrainas 579 rünnakut tervishoiuasutuste vastu, mille tagajärjel hukkus ja sai vigastada tervishoiutöötajaid ja patsiente. Eesti mõistab Venemaa agressiooni karmilt hukka.”
Jolleri sõnul peab Maailma Terviseorganisatsioon jääma üleilmse tervisejuhtimise keskseks osaks ja usaldusväärseks partneriks tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamisel. “Kriisid ei peatu riigipiiridel. Vajame tugevat, läbipaistvat ja paremini kriisideks valmis WHO-d. Pandeemialeppe põhitekst on vastu võetud, nüüd tuleb kokku leppida selle kõige praktilisem osa: kuidas jagada tulevikus kiiresti infot ohtlike haigustekitajate kohta ning tagada pandeemia korral parem ligipääs vaktsiinidele, ravimitele ja testidele,” lisas ta.
Terviseassamblee raames korraldas Eesti koos Poolaga kõrgetasemelise kõrvalürituse “Elude päästmine tule all: Ukraina lõimitud meditsiinievakuatsiooni mudel lahinguväljalt taastumiseni”. Üritusel tutvustati Ukraina sõja ajal üles ehitatud terviklikku süsteemi, mis seob esmaabi, evakuatsiooni, haiglaravi, taastusravi ja pikaajalise toetuse. Samuti jagati kogemust mehitamata evakuatsioonirobotiga, millega tuuakse haavatuid ära droonidest ohustatud nn tapatsoonist, kus evakuatsioon on erakordselt ohtlik.
Ukraina kogemus on muutnud arusaama sellest, kuidas peab tervishoid kriisiolukorras toimima, ütles Joller ja rõhutas vajadust käsitleda tsiviil- ja militaarmeditsiini ühe tervikuna. “Patsient on patsient. Elude päästmiseks peame kasutama kõiki olemasolevaid ressursse, nii tsiviil- kui ka militaarpoolel, koordineeritult ja lõimitult,” ütles ta. “Ukraina vajab meie jätkuvat tuge. Aga Ukrainalt on ka meil väga palju õppida: kuidas hoida tervishoid toimimas sõja, katkise taristu ja pideva surve tingimustes. See kogemus aitab tugevdada kogu Euroopa kriisivalmidust,” ütles Joller.
Eesti toetab Ukrainat nii poliitiliselt kui praktilise tervishoiukoostööga. Alates sõja algusest on Eestis saanud proteesimist ja rehabilitatsiooni 51 sõjas vigastatud Ukraina patsienti. 2025. aastal eraldas Eesti valitsus selleks täiendavalt 1,8 miljonit eurot. Eesti jätkab ka Ukraina tervishoiutöötajate koolitamist proteesimise, rehabilitatsiooni ja vaimse tervise valdkonnas.
Lisaks aitab Eesti tugevdada Ukraina tervishoiusüsteemi kohapeal. Eesti toetab Berdõtšivi haiglas intensiivravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamist ning operatsioonivõimekuse uuendamist. Korosteni haiglasse rajatakse Eesti toel uus MRT-keskus, mis parandab piirkonna võimalusi pakkuda kaasaegset pildidiagnostikat.
Eesti on alates 2014. aastast toetanud ka Ukraina taastusravisüsteemi arengut, sealhulgas aidanud kaasa õppekavade loomisele ning koolitanud Ukraina tervishoiutöötajaid ja tegevusterapeute amputatsiooniga patsientide ravi ja taastusravi teemadel. 2026.–2027. aastal toetab Eesti tegevusterapeudi bakalaureuseõppekava arendamist Ukrainas koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Belgiaga.
Digikoostöös aitab Eesti Ukrainal valmistuda Euroopa terviseandmeruumi ja MyHealth@EU süsteemiga liitumiseks.
Eesti toetab ka digitaalse vaimse tervise abi kättesaadavust Ukrainas. DocuMental digiplatvormi kaudu pakutakse tasuta psühholoogilisi ja psühhiaatrilisi veebikonsultatsioone eelkõige eesliini- ja maapiirkondade elanikele, kus kvaliteetne vaimse tervise abi on kõige vähem kättesaadav. Projekti raames on plaanis vähemalt 1800 veebikonsultatsiooni ning kaheksa Ukraina vaimse tervise spetsialisti saavad õppestipendiumi Eestisse telepsühhiaatria ja e-tervise valdkonnas.
Maailma Terviseassamblee on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kõrgeim otsustuskogu, kuhu kogunevad WHO liikmesriikide esindajad, terviseministrid ja rahvusvahelised partnerid.
