BNS’i teatel uurib Eesti Inimõiguste Keskus Euroopa Nõukogu tellimusel LGBTI+ inimeste juurdepääsu eluasemele ja võimalusi vähendada sotsiaalset tõrjutust Eestis, analüüsides sel ja järgmisel aastal eluasemevaldkonna õigusakte, poliitikaid ja praktikat.
Uuring tugineb Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusele, mis käsitleb seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel diskrimineerimisega võitlemist. Uuringu põhjal valmiv ülevaade on osa laiemast järelevalveprotsessist, mille eesmärk on hinnata soovituse rakendamist Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Egert Rünne sõnul on turvatunde alus just kodu.
„Kui inimene ei saa oma identiteedi tõttu üürida korterit, ta visatakse seetõttu kodust välja või ta ei julge pöörduda varjupaika, mõjutab see kogu tema elu – nii tervist, tööd, suhteid kui ka toimetulekut laiemas mõttes,“ selgitas Rünne.
Uuringus analüüsitakse Eesti õigusakte, poliitikaid ja praktikat eluasemevaldkonnas LGBTI+ inimeste vaatenurgast. Samuti kaardistatakse senised edusammud, head praktikad ja kitsaskohad, et saada terviklik pilt sellest, mis toimib ja mida tuleks muuta.
Töö käigus kutsutakse kokku riiklik ümarlaud, kuhu kaasatakse ametiasutused, võrdõiguslikkuse edendajad, vabaühendused ja teised osapooled. Erinevate sidusrühmade vaheline avatud dialoog on keskuse sõnul oluline selleks, et analüüs kajastaks tegelikkust ja pakuks praktilisi lahendusi.
Uuringu lõpptulemusena valmib avalik raport koos praktiliste soovitustega, mis toetab võrdse kohtlemise edendamist eluasemevaldkonnas nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas. Raport esitatakse Euroopa Nõukogule ning see tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele.
LGBTI+ on lühend, mis tähistab lesbisid, geisid, biseksuaale, transsoolisi ning intersoolisi ehk neid, kelle kaasasündinud sootunnused ei vasta tüüpilistele mehe või naise sootunnustele. Plussmärk viitab teistele seksuaalse sättumuse ja sooidentiteediga seotud identiteetidele
