Viimastel aastatel on palju räägitud sellest, et tehisintellekt võib tulevikus inimeste töö üle võtta ning küsimus ei ole enam selles, kas see juhtub, vaid kui kiiresti, kirjutab BNS.
CV.ee värske tööturu uuring näitab, et tehisintellekt ei ole töötajate jaoks enam tuleviku teema, vaid reaalne tegur, mis paneb kahtluse alla nende töö kestlikkuse.
Uuringust selgub, et 35 protsenti Eesti töötajatest usub, et AI võib tema töö tulevikus üle võtta. Hirm, et AI võib töö üle võtta ei teki tühjalt kohalt. Need, kes tunnetavad riski, näevad juba praegu muutusi oma töö sisus.
Peamised põhjused, miks kardetakse töökoha kaotamist AI-le: 50 protsenti vastajatest ütleb, et nende töö sisaldab palju rutiinseid ja korduvaid ülesandeid; 40 protsenti märgib, et nende valdkonnas räägitakse aktiivselt automatiseerimisest; 30 protsenti tunnistab, et AI teeb juba praegu osa nende tööst kiiremini või isegi paremini.
Uuring näitab, et tehisintellekti areng tekitab tööturul kasvavat survet. Ligikaudu kolmandik vastajatest ütleb, et tunneb vajadust oma oskusi kiiresti arendada, et konkurentsis püsida. Samas tunnistab ligi veerand, et nad ei ole kindlad, kas nende praegused teadmised on viie aasta pärast enam piisavad. Ebakindlus ei puuduta ainult töökoha kadumise riski, vaid ka hirmu jääda arengutest maha.
CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder ütles, et tehisintellekt ei jaga tööturgu võitjateks ja kaotajateks, vaid sunnib ümber mõtestama rollide sisu. “Me näeme, et küsimus ei ole ainult selles, kas AI asendab töökohti. Olulisem on see, millised oskused muutuvad väärtuslikumaks. Need, kes suudavad tehnoloogiat enda kasuks tööle panna, suurendavad oma konkurentsivõimet märgatavalt,” ütles Oder.
Uuringu tulemused näitavad, et tööturul on korraga olemas nii ettevaatlikkus kui kohanemine. Tehisintellekt ei ole enam hüpoteetiline risk, vaid reaalne töövahend, mis muudab nii kandideerimist kui igapäevast töökorraldust.
