Vastates Riigikogu infotunnis Arvo Alleri küsimusele, teatas kaitseminister Martin Herem, et Balti kaitsetsooni raames plaanitakse Ida-Virumaal paigaldada umbes 150 punkrit ning järgmise nelja aasta jooksul suurendatakse kogu Eestis noorte riigikaidualaste tegevuste rahastamist. Sellest kirjutab BNS.
Riigikogu liige Arvo Aller esitas kaitseministrile küsimuse riigikaitseliste tegevuste kohta Ida-Virumaal. Ta tundis huvi,kas riik plaanib piirialal oma tegevuste tõhusamaks planeerimiseks omandada Narva jõe äärseid eramaid. Aller küsis ka seda, milliseid meetmeid ja investeeringuid plaanitakse Ida-Virumaal Kaitseliidu tugevdamiseks, noorte kaasamiseks ja riigikaitselise algõppe edendamiseks.
Heremi sõnul ei ole riigil praegu plaane Narva jõe äärsete eramaade ulatuslikuks omandamiseks. Siiski märkis ta, et Balti kaitsetsooni loomise raames on osa punkreist plaanitud paigutada eraterritooriumidele ning nende omanikega tuleb saavutada kokkulepe. „Balti kaitsetsooni ehitamise käigus plaanitakse Ida-Virumaal paigaldada umbes 150 punkrit,millest 100 asuvad riigimaadel ning umbes 50 munitsipaal- või eramaadel,“ selgitas kaitseminister.
Ministri sõnul võib eramaade puhul lahenduseks olla maatüki kasutamise eest kompenseerimine, selle rentimine või väljaostmine. „Kuid minu teada ei ole praegu mingisugust suuremat plaani, et riik omandaks terve maariba,“ ütles Herem.
Puudutades Kaitseliidu tegevust ja noorte riigipatriootilist kasvatust, teatas minister, et kaitseministeerium on kinnitanud noortepoliitika. Selle raames suurendatakse järgmise nelja aasta jooksul organisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred tegevuse rahastamist. Samuti plaanitakse suurendada droonijuhtimise õppe rahastamist ning integreerida riigikaitseteemasid põhikoolide õppekavadesse senisest aktiivsemalt teiste õppeainete kaudu.
Herem rõhutas, et need noorteprogrammid katavad kogu Eestit ning ta ei toonud infotunnis välja ühtegi plaani, mis oleks ette nähtud eranditult Ida-Virumaale. „Mis täpselt on plaanis kirdes, seda ma ausalt öeldes ei oska öelda, kas selle piirkonna jaoks on mingeid eraldi plaane. Peamiselt puudutavad kõik meetmed Eestit tervikuna,“ avaldas kaitseminister.
Infotunnis vastas Herem ka Jaanus Karilaiu küsimusele riigikaitse kohta.
Lisaks kaitseministrile osalesid infotunnis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes täitis peaministri ülesandeid,ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Kristina Kallas vastas Madis Kallase küsimusele kõrghariduse rahastamise kohta aastatel 2027–2030, Vadim Belobrovtsevi küsimusele õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palkade kohta, Andres Metsoja küsimusele haridusvõrgu tuleviku kohta ning Aleksandr Tšaplõgini küsimusele energeetika kohta.
Jürgen Ligi vastas Züleyxa Izmailova küsimusele laste vaesuse ja perede materiaalse olukorra kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele hasartmaksude kohta, Lea Danilson-Järvi küsimusele pererahastuse eelarvekärbete kohta ning Vladimir Arkhipovi küsimusele toiduhindade tõusu kohta.
