Türgi president Recep Tayyip Erdogan seadis NATO riikide liidrid pärast Ankara tippkohtumist ootamatu probleemi ette, kinkides neile lahkumiseks revolvrid koos laskemoonaga. Eesti peaminister Kristen Michal pidi oma kingituse Türki jätma, kuna Eesti seadusandlus ei luba tal seda niisama lihtsalt riiki tuua, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Reutersi teatel sai iga tippkohtumisel osalenud riigipea Erdoganilt ebatavalise kingituse — vanatüübilise revolvri koos padrunitega. See viitas sellele, et tegemist ei olnud lihtsa dekoratiivse suveniiriga.
Nii avastas Belgia peaminister Bart De Wever kodumaale naastes oma pagasist üllatusega revolvri koos laskemoonaga. Suurbritannia peaminister Keir Starmer jättis kingituse omakorda Türki, kuna Ühendkuningriigi seadused ei oleks lubanud tal seda koju tuua.
Erilise kingituse — revolvri .357 Magnum — sai ka Eesti peaminister Kristen Michal. Peaministri büroost kinnitati väljaandele Postimees, et Michal ei võtnud seda samuti endaga kaasa, kuna see on Eesti seadusandlusega keelatud. Kui Michalil oleks olnud relvaluba, oleks ta saanud selle Eestis registreerida, kuna Erdogan lisas kingitusele kogu vajaliku dokumentatsiooni ja sertifikaadi.
Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Marten Ingel ütles vastuseks Postimehe päringule, et tulirelva ei tohi Eestisse tuua pelgalt sel põhjusel, et tegemist on kingitusega. Relva riiki toomiseks peavad olema seaduslikud alused ja täidetud kõik relvaseaduse nõuded.
Ingeli sõnul on relva Eestisse toomiseks kaks põhilahendust.
„Esiteks, kui kingitud relv on mõeldud konkreetsele isikule, peab tal olema relva omamise õigus. Selleks on vaja taotleda relvaluba (kui seda veel ei ole), saada relva soetamisluba, samuti taotleda erıluba relva Eestisse toomiseks. Kui kõik nõuded on täidetud, saab relva seaduslikult riiki tuua, registreerida selle teenistus- ja tsiviilrelvade registris ning kanda omaniku relvaloale. Sellisel juhul on relva omamine ja käsutamine Eestis seaduslik,“ ütles ta.
„Teiseks, sõltuvalt relva liigist, vanusest ja väärtusest võib seda käsitleda muuseumieksponaadina. Sellisel juhul peab relvaseaduse nõuetele vastav muuseum taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt eriluba relva Eestisse toomiseks. Selle loa alusel saab relva riiki tuua, misjärel see võetakse arvele ja antakse hoiule muuseumi relvakollektsiooni. Muuseumifondi kuuluva relva omanik ja valdaja on sellisel juhul muuseum, mitte kingituse saanud isik,“ lisas Ingel.
„Seega, relvaloa puudumisel ei saa inimene tulirelva lihtsalt kingitusena vastu võtta ja seda Eestisse tuua, olgu ta peaminister, teine kõrge riigiametnik või reakodanik.“
Reutersi andmetel on tegemist revolvriga Gümüşay .357 Magnum, mille tootjaks on 1990. aastatel Türgi riiklik relvakontsern MKE.
Nagu teatab Reuters, esitleti relva kinkekarbis kui esimest Türgi toodangu revolvrit. Lisaks oli agentuuri andmetel revolvritele graveeritud iga riigipea nimi ning need olid asetatud puidust vutlaritesse, millel oli Türgi lipp ja NATO logo.
.357 Magnum ei ole relvamark, vaid kaliiber ehk laskemoona tüüp. Agentuur Reuters kirjutas varem, et kaliibriga .357 Magnum relvad võeti relvastusse 1930. aastatel. Tavaliselt on tegemist kuuelaengulise revolvriga, mida seostati pikka aega eelkõige politsei- ja teenistusrelvaga.
Vastavalt Reutersi varasematele selgitustele oli kaliiber .357 Magnum omal ajal tuntud eelkõige kuuli suure algkiiruse ja suure peatamisjõu poolest. Agentuur märgib samuti, et see oli esimest tüüpi “Magnum” püstol, mille kuulsust popkultuuris varjutasid mõnevõrra hilisemad ja võimsamad mudelid.
Ankara kingituse puhul oli oluline ka see, et Erdogan lisas revolvritele laskemoona. Reutersi andmetel tähendas see, et relv ei olnud lihtsalt dekoratiivne ese, vaid seda tuli käsitleda täisväärtusliku tulirelvana. Just seetõttu tekitas kingitus kiiresti mitmele riigipeale õiguslikke ja logistilisi probleeme.
Reutersi hinnangul oli kingituse üheks eesmärgiks Türgi kaitsetööstuse võimaluste demonstreerimine. Viimastel aastatel püüab Ankara end NATO-s üha aktiivsemalt positsioneerida mitte ainult geopoliitilise ja sõjalise mängijana, vaid ka arenenud kaitsetööstusega riigina.
Seda kinnitab ka Reutersi edastatud teave: viimastel aastatel on Türgi käsitulirelvade sektor muutunud maailmaturul oluliseks tegijaks. Agentuuri andmetel oli Türgi aastatel 2019–2024 käsitulirelvade ekspordi poolest maailmas kolmandal kohal ning tarnete maht ulatus sel perioodil kolme miljardi dollarini.
Seega saab Erdogani kingitust Reutersi andmetel käsitleda üheaegselt nii diplomaatilise suveniirina kui ka kaitsetööstuse reklaamina. Kuigi Gümüşay ise ei ole Türgi sõjatööstuskompleksi kõige kaasaegsem näidis, on see agentuuri andmetel haruldane kollektsioonieksplar. Seetõttu sobis see kingituseks suurepäraselt, et demonstreerida Türgi relvatööstuse ajalugu, mitte ainult selle praegusi tootmisvõimsusi.
