SEB kodulaenude uuring näitas, et eluasemeostjate hinnapiir Eestis püsub suures osas mõõdukas: inimesed on valmis korteri või maja eest maksma üle 100 000 euro, kuid enamiku jaoks ei ületa ülemine piir 200 000 eurot. Seejuures paistavad Eesti elanikud Balti riikide võrdluses silma suurema valmisolekuga soetada kallimat kinnisvara, edastab BNS.
Uuringu kohaselt ei ületa kinnisvara ostmisel hinnapiir enamiku Eesti elanike jaoks 200 000 eurot: 35% on valmis korteri või maja eest maksma kuni 100 000 eurot ja 39% — 100 001 kuni 200 000 eurot. Summa vahemikus 200 001 kuni 300 000 eurot on arvestanud 17%, ning üle 300 000 euro on valmis maksma 9% vastanutest.
Enamik ehk umbes 60–70% eluaseme ostutehingutest tehakse kodulaenu abil, samas kui ülejäänud finantseeritakse omavahenditest, eelneva eluaseme müügist saadud rahast või tehakse investeeringu eesmärgil ilma laenu kaasamata. SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangi sõnul peegeldavad inimeste hnaootused hästi nende reaalseid võimalusi ja praegust turuolukorda.
«Tundub, et inimesed hindavad oma võimalusi kinnisvara soetamisel mõõdukalt ja ratsionaalselt. Täna on keskmine kodulaenu summa SEB-s umbes 150 000 eurot, mis tähendab, et kinnisvara keskmine maksumus jääb enamikul juhtudel 170 000–180 000 euro piiridesse. Samal ajal näitab tänane hinnatase kinnisvaraturul, et lastega perel võib sellise eelarvega sobiva eluaseme leidmine, eriti suuremates linnades, olla keeruline,» ütles Hallang.
Balti riikide võrdluses paistavad Eesti vastajad silma suurema valmisolekuga soetada kallimat kinnisvara. Erinevus on eriti märgatav kõrgemates hinnakategooriates.
Eestis on 17% vastanutest valmis maksma 200 000 kuni 300 000 eurot ja 9% — üle 300 000 euro. Leedus on need näitajad vastavalt 10% ja 4% ning Lätis — 3% ja 3%.
Kõige hinnatundlikumad on lätlased: 35% neist on valmis maksma vähem kui 50 000 eurot ja 31% — 50 001 kuni 100 000 eurot. See tähendab, et kahe kolmandiku Läti vastajate jaoks on sobiv eluaseme hind kuni 100 000 eurot.
Leedus on olukord mõnevõrra sarnasem Eestile, kuid kõrgemate hinnavahemike osakaal jääb siiski Eestile alla: üle 200 000 euro maksvat eluaset on valmis ostma 14% Leedu vastajatest võrreldes 26%-ga Eestis.
Hallangi sõnul kujundavad hinnaootusi riigi üldine hinnatase, inflatsiooninäitaja, samuti palgakasv ja tööhõive. “Estonia oli kindlasti kahel esimesel kohal liider ja kuna kinnisvara on keskmiselt kallim, vastavad sellele ka hinnaootused. Peamine erinevus meie naabritest kinnisvara ostmisel seisneb selles, et meil koonduvad inimesed peamiselt suurematesse linnadesse, nagu Tartu ja Tallinn, mistõttu on ka kinnisvarahinnad neis piirkondades märkimisväärselt kõrgemad kui teistes. Kui on soov nendesse piirkondadesse elama asuda, tuleb arvestada ka kõrgema hinnatasemega.
Lätis ja Leedus on pilt teistsugune.
Kuigi pealinnad on muidugi tõmbekeskused, on sealsed kinnisvaraturud palju enam hajutatud ka teistesse piirkondadesse ning eluasemeid ostetakse palju aktiivsemalt maapiirkondadesse,” selgitas Hallang.
