Euroopa Liit kiitis esmaspäeval välisasjade nõukogul heaks seni kõige ulatuslikuma Venemaa‑vastase kübersanktsioonide paketi, teatab BNS.
EL-i kübersanktsioonide raamistikku lisati kaheksa isikut ja neli üksust, kelle pahatahtlik tegevus küberruumis on otseselt kahjustanud liikmesriikide majandust, avalike teenuste toimimist ja kriitilist taristut. Hübriidsanktsioonide režiimi kaudu lisati nimekirja ka üks Venemaa sõjaväeluure (GRU) ohvitser, keda seostatakse sihitud EL-i vastaste küberrünnakutega.
Välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et hübriidoperatsioonid – sealhulgas küberrünnakud – on Venemaa strateegilise mõjutustegevuse keskne tööriist. Sellise ulatusliku ja koordineeritud kübertegevuse praktiliseks elluviimiseks kasutab Venemaa režiim muu hulgas riikliku taustaga küberrühmitusi, mis tegutsevad Venemaa eriteenistuste ja sõjaliste struktuuride huvides ning täidavad luure- ja ettevalmistusülesandeid nii rahuajal kui ka täiemahuliste sõjaliste konfliktide taustal.
“Venemaa imperialistlikud ambitsioonid ei piirdu Ukrainaga,” ütles Tsahkna. “Venemaa sõjaväeluure (GRU) ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhitud küberrünnakute kasvav maht ja agressiivsus näitavad selgelt pahatahtlikku mustrit, mille eesmärk on panna proovile lääneriikide vastupidavus, õõnestada ühiskondlikku stabiilsust, nõrgestada toetust Ukrainale ning suurendada Venemaa mõjuvõimu Euroopas. Täna heaks kiidetud kübersanktsioonide pakett – mis hõlmab Venemaa luureohvitsere, küberkurjategijaid, GRU-ga seotud häktiviste ning ettevõtteid, mis on Venemaa strateegilisi eesmärke võimaldanud või toetanud – tõstab oluliselt pahatahtliku kübertegevuse hinda ning saadab agressorile selge sõnumi: iga katse meie ühiskondadega manipuleerida toob kaasa reaalse, käegakatsutava tagajärje.”
Pakett hõlmab ka Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) 16. keskust, millele on omistatud rünnakud Poola energiataristu – sealhulgas tuule- ja päikeseelektrijaamade, soojuselektrijaama ning mitmete tööstusobjektide – vastu.
“Kuna Venemaal on üha raskem jätkata oma sõjategevust Ukrainas, on Venemaa luureteenistused andnud küberkurjategijatele ülesandeks koguda luureteavet Venemaa sõjaliste ja välispoliitiliste eesmärkide toetamiseks. Sellega seatakse ohtu kogu Euroopa julgeolek,” märkis Tsahkna.
Minister rõhutas, et rahvusvaheline õigus kehtib kõigile riikidele ka küberruumis ja kõik Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumised – sealhulgas õõnestustegevus Ukrainat toetavates riikides – tuleb vastutusele võtta. “Küberruumis kehtivad selged reeglid ning iga rikkumine peab saama väärilise karistuse.”
Tsahkna sõnul jätkab Eesti koos EL-i ja NATO liitlastega, sealhulgas Ühendkuningriigiga, Venemaa kübertegevuse tõkestamist ja koordineeritud vastumeetmete rakendamist.
“EL-i kübersanktsioonide nimekirjas on nüüd 27 isikut ja 11 asutust. Tuvastame, omistame ja paljastame kõik, kes vastutavad pahatahtliku kübertegevuse või Venemaa operatsioonide toetamise eest. Tihe koostöö liitlastega võimaldab meil kiiremini tuvastada ründevektoreid, jagada tehnilist infot ning tugevdada ühiselt meie küberkaitsevõimekust.”
Lisaks küber- ja hübriidsanktsioonidele kehtestas Euroopa Liit globaalse inimõiguste režiimi raames sanktsioonid kaheksale Vene kodanikule ja ühele üksusele. Nimekirja lisati ka viis tehnoloogiaettevõtet ja neli firmajuhti, kelle tegevus on võimaldanud ulatuslikku riiklikku kontrolli ja kodanike õiguste rikkumist. Sanktsioonid määrati samuti seitsmele isikule, kes vastutavad Ukraina sõjavangide ja tsiviilisikute piinamise või hukkamise eest Vene vanglakolooniates.
