-
aasta teises kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8363 vaba ametikohta — peaaegu 2000 võrra vähem kui aasta varem. Nende osatähtsus ametikohtade üldarvust langes 1,7%-lt 1,4%-le, teatab Statistikaamet.
Kokku oli teises kvartalis Eestis 590 408 täidetud ja vaba ametikohta — 0,9% vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kõige rohkem vabu töökohti oli hariduse tegevusalal — 1558. Avalikus halduses ja riigikaitses oli 1274 vaba ametikohta, hulgi- ja jaekaubanduses 1029 ning töötlevas tööstuses 968.
„KUI vaadata tööturu üldpilti, siis hõive teises kvartalis ei kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et kuigi töötuse määr langes, ei toonud see endaga kaasa võrreldavat hõive kasvu. Sama suundumust näeme ka vabade ametikohtade statistikas,“ märgitas Statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets.
Tema sõnul võib praegune olukord tunnistada sellest, et ettevõtted kohanduvad ettevaatlikult majanduskeskkonna paranemisega. Seetõttu jääb vabade ametikohtade arv suhteliselt väikeseks, isegi kui mõned tööturu näitajad, eelkõige töötus ja palgad, näitavad positiivset dünaamikat.
Kus vabu töökohti tuli juurde
Võrreldes möödunud aastaga kasvas vabade töökohtade arv kõige rohkem haldus- ja abitegevustes, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal ning majutuses ja toitlustuses.
Samal ajal jäi vabu töökohti vähemaks kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning energeetikasektoris.
Täidetud ametikohtade arv oli teises kvartalis 582 045. Seda on 3371 võrra vähem kui aasta varem, kuid 431 võrra rohkem kui 2026. aasta esimeses kvartalis.
Kõige rohkem töökohti on töötlevas tööstuses — 98 025, kaubanduses — 81 968 ja hariduses — 62 827.
Kõige märgatavam vähenemine aastaga toimus kaubanduses, kus täidetud ametikohtade arv vähenes peaaegu 2000 võrra. Veonduse ja laonduse tegevusalal jäi neid umbes 1100 võrra vähemaks, energeetikas umbes 1000 võrra. Viimane on Vaikmetsa sõnul seotud valdkonna ettevõtete ümberstruktureerimisega.
Tööle hakati võtma rohkem
Hoolimata vabade töökohtade arvu vähenemisest võeti teises kvartalis tööle 51 313 inimest — üle 600 inimese rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kõige aktiivsemalt värvati töötajaid hulgi- ja jaekaubanduses — 8467 inimest, samuti töötlevas tööstuses — 6780.
Tööandja algatusel vallandati 5790 inimest — umbes sama palju kui aasta varem. Sellised vallandamised moodustasid 12,2% kõigist töösuhte lõpetanutest.
Kõige rohkem töötajaid lahkus töölt kaubanduses — 6907 inimest, samuti töötlevas tööstuses — 6452.
Peaaegu 70% vabadest töökohtadest — Tallinnas
Töturg püsib tugevalt koondununa pealinna piirkonda. Harjumaale langes teises kvartalis 80,2% kõigist riigi vabadest ametikohtadest, kusjuures 69% asus vahetult Tallinnas.
Tartumaale langes 6,6% vabadest töökohtadest, Pärnumaale — 2,6%, Ida-Virumaale — 2%.
Kõige rohkem täidetud ametikohti asus samuti Harjumaal — 55,2% üldarvust. Tartumaale langes 10,5%, Pärnumaale — 3,9% ning Lääne-Virumaale ja Ida-Virumaale — kummalegi 3,6%.
„Nõnda on Eesti tööturg üha enam koondunud Tallinna ja Harju maakonda ning suurem osa uutest töövõimalustest tekib samuti pigem pealinna lähedal,“ märgitas Vaikmets.
