Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) taotleb sisulist kohtumist peaministriga ja kutsub teda osalema 25. augusti aktsioonil, et selgitada põllumeestele valitsuse seisukohta, teatab BNS.
EPKK-le teadaoleva info kohaselt kaalub valitsus ettepanekut suunata riikliku plaani vahendite jaotamise raames põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisse ehk investeeringuteks kokku 295 miljonit eurot: 245 miljonit eurot põllumajandusele ja 50 miljonit eurot toiduainetööstusele. See on 251 miljoni euro ehk peaaegu 46% võrra vähem kui Euroopa Komisjoni poolt Eestile põllumajanduse sissetulekute ja konkurentsivõime lõhe vähendamiseks ette nähtud 546 miljonit eurot.
Eesti põllumajandussektor ja riik on Euroopa Liidus aastaid taotlenud seda, et Eesti tootjate konkurentsitingimused ja toetuste tase läheneksid ELi keskmisele. Euroopa Komisjoni ettepanekus järgmiseks eelarveks on enam kui 20 aastat püsinud mahajäämust vahendite jaotamisel nüüd arvesse võetud. Kui Eesti valitsus suunab sellest summast põllumajandusse ja toidutootmisse vaid 295 miljonit eurot, jääb peaaegu pool riigile eraldatud vahenditest nende valdkondade tugevdamiseks kasutamata.
Sama seisukoht kõlas 19. märtsil Riigikogus toimunud põllumajanduse ja toidutootmise küsimuste arutelul. Reformierakonna fraktsiooni nimel esinenud Maido Ruusmann teatas, et 546 miljonit eurot tuleb kasutada põllumajandusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Fraktsiooni Eesti 200 esindaja Toomas Uibo rõhutas, et toidujulgeolek algab toimivast tootmisest ning kaotatud võimsusi ei ole kriisi ajal võimalik kiiresti taastada.
„Oleme aastaid koos Eesti riigiga Euroopas taotlenud meie põllumeeste ebavõrdsete konkurentsitingimuste tunnustamist ja toetuste taseme võrdsustamist. Nüüd on selline võimalus ELi eelarveettepanekus tekkinud, kuid Eesti valitsus ise plaanib suunata märkimisväärse osa neist vahenditest põllumajandusest ja toidutootmisest teistesse valdkondadesse. Seda on tootjatele väga keeruline selgitada,“ ütles EPKK juhatuse esimees Kerli Ats.
Tema sõnul on neid vahendeid vaja mitte ainult arenguks, vaid ka investeeringuteks, mis on vajalikud praeguste tootmismahtude säilitamiseks järgmise seitsme aasta jooksul.
„Kui vajalikke investeeringuid ei tehta, mõjutab see varem või hiljem seda, kui palju toiduaineid me Eestis toodame. Viimastel aastatel näeme selgelt kodumaise sealihatootmise, lihaveise- ja lambakasvatuse ning kartuli- ja köögiviljakasvatuse vähenemist, samal ajal kui teraviljatootjad seisavad silmitsi raskustega,“ lisas Ats.
EPKK soovib pidada peaministriga eraldi kohtumise, et leppida kokku kõigi Euroopa Liidu poolt eraldatud 546 miljoni euro suunamises koos riikliku kaasrahastamisega põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmiseks ning Eesti toidujulgeoleku tugevdamiseks.
Koda kutsub peaministrit ka 25. augusti aktsioonile, et ta selgitaks oma seisukohta põllumajandustootjatele isiklikult ja vastaks nende küsimustele. Aktsioon algab 25. augustil, kusjuures sektori esindajad on valmis seda jätkama kuni 27. augustini.
„Märtsis kuulsime Riigikogus eri erakondade esindajatelt, et Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ja toidujulgeolek vajavad tuge. Nüüd on otsus valitsuse enda kätes. Ootame, et ta kasutab seda võimalust ja selgitab oma valikut põllumeestele,“ sõnas Ats.
-
augusti aktsioon on jätk 19. märtsil toimunud üleriiklikule kampaaniale #põllumajandusristteel, millest võttis üle Eesti osa 689 traktorit. Siis piirdusid korraldajad teadlikult rahuliku hoiatusoga: liiklust ei blokeeritud, vaid avalikkuse tähelepanu juhiti põllumajanduse konkurentsivõimele, investeeringute vajadusele ja riigi toidujulgeolekule. Suvel jätkus kampaania pöördumiste paigutamisega põldudele ja koostööga jaekaubanduskettidega.
Summa 546 miljonit eurot on täiendavad vahendid, mis Euroopa Komisjon on Eestile ette näinud uuel eelarveperioodil 2028–2034 ning mis on seotud põllumajanduse sissetulekute ja konkurentsivõime lõhe vähendamisega.
-
märtsil Riigikogus toimunud arutelul seostati nende vahendite kasutamist põllumajanduse konkurentsivõime, toidujulgeoleku ja tootmisvõimsuste säilitamisega. Investeeringuid vajavate suundadena nimetati loomakasvatust, aiandust, toodangu hoiustamist ja töötlemist, teravilja töötlemist, biogaasi tootmist, toitainete ringlust, kohalikke väetisi ja toiduainetööstuse automatiseerimist.
Arutelust võtsid osa kõigi kuue Riigikogu fraktsiooni esindajad. Põllumajandust ja toidutootmist käsitleti strateegilise valdkonnana, mis mõjutab toidujulgeolekut, eksporti, regionaalset arengut ja riigi kriisikindlust.
Aktsiooni täpsed korralduslikud detailid avalikustab EPKK pärast vastavate otsuste vastuvõtmist ja vajalike kooskõlastuste saamist.
