Neljapäeval Tallinnas, Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeval, tegid Riigikogu esimees Lauri Hussar, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa ja Leedu Seimi esimees Juozas Olekas ühisavalduse, milles kinnitasid otsustavat toetust Ukrainale ning rõhutasid vajadust teha aktiivset koostööd idapiiri tugevdamisel, desinformatsioonikampaaniate vastu võitlemisel ja migratsioonisurve vastaste algatuste elluviimisel, teatab BNS.
Ühisavalduses kinnitavad spikrid toetust Ukrainale, mis tähistab 24. augustil oma 35. iseseisvuspäeva, ning kinnitavad taas, et ei tunnusta Venemaa poolt mis tahes Ukraina territooriumide haaramist tema agressioonisõja käigus Ukraina vastu. „Keskendume ka edaspidi poliitilisele, majanduslikule, finantsilisele ja sõjalisele toetusele Ukrainale ning jätkame vastu seismist Venemaa agressioonisõjale, tugevdades sanktsioonisurvet ja kehtestades uusi piiranguid Venemaa sõjamajandusele. Toetame võimaluste otsimist külmutatud Venemaa varade kasutamiseks Ukraina toetuseks,“ teatasid spikrid. Nende sõnul on jaanuaris Tallinnas toimuv tulevane Ukraina taastamise konverents samuti oluline sündmus Ukraina toetamisel ning rahu, stabiilsuse ja heaolu tagamisel Euroopas.
Parlamentide esimehed peavad vajalikuks võtta Venemaa vastutusele agressioonikuriteo, sõjakuritegude ja rahvusvahelise õiguse pidevate rikkumiste eest. Samuti rõhutavad nad vajadust teha tihedat koostööd mõttekaaslastest partneritega, et seista vastu Venemaa katsetele saavutada oma sõjalisele tegevusele rahvusvahelist legitiimsust, sealhulgas ennetades Venemaa osalemise normaliseerimist rahvusvahelistel spordi- ja kultuuriüritustel. Spikrid kinnitavad samuti toetust Ukraina täielikule astumisele EL-i ja selle pöördumatule liikumisele NATO suunas.
„Arvestades Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja kaugetele ulatuvaid tagajärgi ning Ukraina toetajate vastu suunatud hübriidohte, jatkame me aktiivset koostööd EL-i ja NATO idapiiride tugevdamisel, võitluses jätkuvate desinformatsioonikampaaniatega ning EL-i välispiiridele suunatud koordineeritud migratsioonisurve vastaste algatuste elluviimisel,“ teatavad parlamentide esimehed.
Nad tervitavad Ankara NATO tippkohtumise tulemusi, mis kinnitasid liitlaste ühtsust ja pühendumust kollektiivkaitsele, ning rõhutavad, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku tugevdamise eest, esinedes NATOs usaldusväärse ja tugeva liitlasena. „NATO märkimisväärne kohalolek, sealhulgas USA vägede kohalolek Balti piirkonnas, on tõhusa ja veenva heidutuse oluline osa,“ märgivad spikrid.
Ühisavalduse kohaselt jätkatakse koostööd ka Balti riikide positsioonide tugevdamiseks läbirääkimistel EL-i uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Avalduses märgivad nad ära ka Leedu eesistumise EL-i Nõukogus, mis algab 2027. aasta jaanuaris. Selle prioriteetideks saavad EL-i ja euroatlandi piirkonna julgeolek ja kaitse, laienemine, konkurentsivõime, tehnoloogiline areng, vastupidavus ja majanduslik elujõulisus, sisejulgeolek, tõhus migratsioonihaldus ja välispiirid, sotsiaalne turvalisus ning demograafiliste probleemide lahendamine.
Läti ja Leedu parlamentide esimehed viibivad Tallinnas, et osaleda Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva tähistamisel.
