Eesti majandus kasvab juba viis kvartalit järjest, kuid vaatamata sellele usub üle poole riigi elanikest, et lähima kolme kuu jooksul üldine majanduslik olukord halveneb. Sellest annavad tunnistust Citadele panga tellimusel läbiviidud värske uuringu tulemused, kirjutab BNS.
Majandusliku olukorra paranemist ootab Eestis vaid 8% vastanutest, samal ajal kui 52% prognoosib halvenemist. Lätis ootab halvenemist 44% küsitletutest ja Leedus 36%.
„On ilmne, et Eesti elanikud ei taju oma igapäevaelus majanduses veel pööret paremuse poole.
Makromajanduslik olukord on paranenud, kuid tavainimene ei loe majandusprognoose Exceli tabelitest. Ta vaatab hindu poes, oma palka, krediidimakset ning seda, kui palju raha jääb kuu lõpus kontole.
Kui need numbrid kindlustunnet ei süsti, jääb ka usk majanduse kiiresse taastumisse nõrgaks,“ selgitas Citadele tegevjuht Ruta Ežerskienė.
Citadele uuringu kohaselt usub vaid 1% Eesti elanikest, et üldine majanduslik olukord lähima kolme kuu jooksul oluliselt paraneb, ning 7% ootab vähest paranemist. 41% vastanutest leiab, et olukord jääb samaks. Vähest halvenemist ootab 33% ja olulist halvenemist 19%.
Balti riikide võrdluses on Eesti elanikud kõige pessimistlikumalt häälestatud. Kui Eestis ootab majanduse halvenemist kokku 52% vastanutest, siis Lätis on see näitaja 44% ja Leedus 36%. Majanduse paranemist ootab Eestis 8% küsitletutest, Lätis 7% ja Leedus 12%. Enamik vastanutest Leedus ja Lätis usub, et lähikuudel jääb majandus praegusele tasemele: Leedus arvab nii 52% ja Lätis 50%. Eestis ootab praeguse olukorra säilimist 41%.
Noored on optimistlikumalt häälestatud
Vanuserühmade lõikes on Eesti noored mõnevõrra optimistlikumad. 18–29-aastaste vastanute seas ootab majanduse paranemist 16% — kaks korda rohkem kui riigis keskmiselt. 60–74-aastaste inimeste seas ootab halvenemist 58% ja paranemist vaid 4%.
Ežerskienė sõnul on see ootuspärane, kuna hinnatõus mõjutab kõige tugevamini inimesi, kelle sissetulekud kasvavad aeglasemalt või sõltuvad fikseeritud väljamaksetest.
„Kui inimesel on väike finantsiline turvapadi, mõjutab iga hinnatõus ja iga suurem arve otseselt tema kindlustunnet.
Seetõttu on üldine hinnang majandusele väga tihedalt seotud sellega, kui turvaliselt tunneb inimene end oma isiklikes finantsides,“ ütles Ežerskienė.
Taastumine saab olema ebaühtlane
Citadele panga värske majandusprognoosi kohaselt peaks Eesti SKP 2026. aastal kasvama 2,2%. Oodatakse, että keskmine palk tõuseb sel aastal 5,8% ning inflatsioon on 4%. See viitab ostujõu mõõdukale taastumisele, kuid ei tähenda tarbijate kindlustunde kiiret kasvu.
Citadele ökonomistide hinnangul võivad aasta teises pooles Eesti majandust suuremal määral toetada ekspordile suunatud sektorid. Samal ajal püsib sisenõudlus tagasihoidlik ning jaekaubandus ei näita veel kindlat taastumist.
Citadele panga tellimusel viis uuringu läbi uuringufirma Norstat 2026. aasta juulis. Igas Balti riigis küsitleti veebis rohkem kui 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.
