Koduvägivald läheb Eesti ühiskonnale hinnanguliselt maksma 273 miljonit eurot aastas ja see on pigem konservatiivne hinnang. Suurimad kulud on seotud tervisekahjude ja majandusliku kahjuga, selgub Arenguseire Keskuse uuest lühiraportist „Koduvägivalla majanduslik kulu Eestis“, edastab BNS.
Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel märkis, että politseis registreeritud koduvägivalla juhtumite majanduslik kulu ulatub 94 miljoni euroni aastas, kuid tegelik kulu ühiskonnale on hinnanguliselt kolm korda suurem. „Erinevate ohvriuuringute kohaselt jääb umbes 80 protsenti juhtumitest riigile nähtamatuks, kuid sellegipoolest toovad need ühiskonnale kaasa tegelikke kulusid, kuna vägivald mõjutab kannatanute elukvaliteeti, tervist ja tööalast tegevust. Teisisõnu moodustavad otseselt koduvägivalla tagajärgedega tegelevate asutuste kulud vaid väikese osa ühiskonna kogukuludest,“ selgitas Koppel.
Suurima osa koduvägivallaga seotud ühiskonna kogukuludest moodustab ohvritele tekitatud füüsiline ja moraalne kahju, mille rahaliseks ekvivalendiks registreeritud juhtumite puhul hinnatakse 34 miljonit eurot aastas. Arvestades, et registreeritud juhtumid moodustavad vaid viiendiku kõigist vahejuhtumitest, ulatub hinnanguline kahju ühiskonnale 122 miljoni euroni aastas.
Suuruselt järgmine artikkel on kulud tervishoiusektoris. Pelgalt registreeritud juhtumite tõttu olid need möödunud aastal Eestis 13,6 miljonit eurot, kuid varjatud vägivalda arvesse võttes võivad tegelikud kulud ulatuda 59 miljoni euroni aastas. Sellest summast 49 miljonit eurot läheb ravile, 5 miljonit töövõimetuslehtede hüvitisteks, 3 miljonit ravimitele ja umbes miljon eurot kiirabiteenustele.
Koduvägivallast tingitud kahju tööturule ja majandusele ulatub registreeritud juhtumite puhul 15 miljoni euroni aastas ning varjatud juhtumeid arvesse võttes tõuseb see näitaja 38 miljoni euroni. Lisaks kulub Eestis aastas umbes 3,6 miljonit eurot asutustele ja teenustele, mis tegelevad otseselt vägivalla probleemiga: ohvriabile, tugikeskustele ja ennetustööle.
Riigiasutustest kandsid möödunud aastal suurimat koduvägivallaga seotud rahalist koormust Tervisekassa (13,6 miljonit eurot) ning Sotsiaalkindlustusamet ja selle allasutused (11,8 miljonit eurot).
Lühiraportis märgib Arenguseire Keskus, et koduvägivallast tingitud majandusliku kahju vähendamiseks tuleks rohkem investeerida selle varajasesse avastamisse ja korduvvägivalla ennetamisse. „Praegu kulutame väga palju raha koduvägivalla tagajärgedega võitlemiseks, kuid suure osa sellest kahjust saaks ära hoida. Kui suudame vägivalda varem avastada ja vältida selle kordumist, säästame inimesi kannatustest ning vähendame kulusid, mis muidu langeksid tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja tööturule,“ rõhutas Koppel.
Lühiraport „Koduvägivalla majanduslik kulu Eestis“ põhineb samanimelisel uuringul, mille Arenguseire Keskuse tellimusel viis läbi uuringufirma Civitta. See on osa keskuse uurimissuunast „Koduvägivalla levimus ja trendid Eestis“. Selle uurimissuuna eesmärk on tuvastada vägivalla muutuvaid mudeleid ning abi otsimise trende, et hinnata nähtuse pikaajalisi tagajärgi ja aidata kaasa tõhusamate reageerimismeetmete väljatöötamisele.
