Läti lennufirma airBaltic plaanib koondada umbes 100 pilooti ja ligikaudu 200 stjuardessi, teatas Läti Lennundussektori Ametiühing (LAA) kolmapäeval BNS-ile.
LAA märkis, et alates laupäevast, 31. oktoobrist hakkavad airBalticu piloodid ja stjuardessid saama teavet selle kohta, kas nad säilitavad oma töökoha. Riia baasis on kavas koondada kõik stjuardesside ametikohad.
Nimetatud töötajate arv ei hõlma meeskonnaliikmeid, kes on kollektiivse koondamise protsessi algusest peale ise vabatahtlikult ettevõttest lahkunud.
Ametiühing väidab, et airBaltic kasutab pilootide ja stjuardesside valikul sisemisi nimekirju ja tulemuslikkuse hindamise metoodikat, mis ei ole ametiühingutega kooskõlastatud.
LAA teatas, et 27. oktoobril teavitas airBaltic oma piloote sellest, et kuna lennupark väheneb 36 lennukini, säilitab töö примерно neli viiest piloodist.
Stjuardessidele teatati samal päeval, et oma töökoha säilitab ligikaudu kolm neljandikku. Nimekirjad, mille alusel koondamisele kuuluvad töötajad määratakse, on kavas lõplikult koostada 28. oktoobril.
Ametiühing märkis, et ettevõte teavitas töötajaid kriteeriumide kehtestamisest pärast arutelusid ametiühingutega. LAA rõhutab siiski, et kuigi arutati ettevõtte poolt esialgselt pakutud teatavate kriteeriumide välistamist, ei ole lõplike kriteeriumide üle konsultatsioone peetud.
LAA juhatuse esimees Dace Kavasa märkis, et ametiühing kutsub ettevõtet üles hoiduma kriteeriumide kasutamisest, mis sisaldavad tema arvates subjektiivseid elemente, ning leppima töölepingute ülesütlemise tingimused enne nende rakendamist töötajate esindajatega kokku.
Ametiühing juhtis tähelepanu ka sellele, et osa piloote, kes ei ole enam airBalticu koosseisulised töötajad, jätkab lennufirmale töötamist. Viidates USA seaduste peatükile 11 (Chapter 11) seotud pankrotimenetlusele, märkis LAA, et 60 kuni 80 pilooti viiakse eeldatavasti üle Šveitsi agentuuri lepingutele.
Samuti märkis ametiühing, et Belgradi saadetud lennukeid teenindavad jätkuvalt Serbias asuva renditööjõu agentuuri vahendusel palgatud stjuardessid.
Samal ajal ohustab koondamine töölepinguga Lätis töötavaid airBalticu stjuardesse. LAA hinnangul võib see 2026.aastaks mõjutada kuni 30 sellist ametikohta.
LAA hinnangul tekitab muret ka pilootide hindamise protseduur. Kapteneid ja the kopiloote hinnatakse eraldi, mistõttu kapteniks ülendatud kopiloot võib sattuda kaptenite nimekirja lõppu ja koondamisele ilma võimaluseta kopiloodi ametikohale naasta.
Stjuardesse hinnatakse see ala ja ametikohtade kaupa eraldi. Ametiühing märkis, et Tallinna ja Vilniuse baasides stjuardesside arvu vähendada ei plaanita.
LAA märkis samuti, et koondatavatele töötajatele pakutakse valikut: kas the sõlmida töösuhte lõpetamise kokkulepe,saades seeläbi eesõiguse vestlusele, kui airBaltic uuesti personali värbama hakkab, või saada tööandjalt koondamisteade.Töötajatele, kes saavad koondamisteate, eeldatavasti korduvvärbamisel eesõigust ei pakuta.
Ametiühing kutsub airBalticut üles peatama töötajate hindamise, jätkama konsultatsioone, esitama kirjalikult täielikud valikukriteeriumid ja metoodika ning tagama kõigile koondatud töötajatele võrdsed võimalused tulevikus tööle naasmiseks.
Konsultatsioonid pilootide ja stjuardesside kollektiivse koondamise üle algasid 3. septembril, kuid ettevõte esitas teate Läti ja Eesti tööhõivetalitustele 29. septembril. LAA märkis, et konsultatsioonid pilootide ja stjuardesside teemal peatati 14. oktoobril. Individuaalseid läbirääkimisi töötajatega on plaanis alustada 31. oktoobril.
Varasemalt pöördus LAA Riigi Tööhõiveameti (NVA) poole palvega pikendada kollektiivse koondamise tähtaega 30 päevalt 60 päevale, kuid NVA lükkas selle taotluse tagasi. Pärast nii airBalticult kui ka LAA-lt saadud teabe hindamist ei leidnud amet erandkorras tähtaja pikendamiseks alust.
NVA selgitas varem, et seoses tööseadusega võib airBaltic alustada kollektiivset koondamist varaseimalt 30 päeva möödumisel teate esitamisest ehk alates 29. oktoobrist.
Varem on äriplaanis kavandatud tegevuse vähendamise tõttu airBaltic teatanud, et muudatused võivad mõjutada 500 kuni 700 ametikohta ehk umbes 20% ettevõtte ligikaudu 3000 töötajast Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Siis märgiti ettevõttes, et täpne ametikohtade arv ei ole veel määratletud ja võib protsessi käigus muutuda.
-
oktoobril kiitis New Yorgi Lõunaringkonna pankrotikohus lõplikult heaks airBalticu kuni 350 miljoni euro suuruse DIP-finantseerimise struktuuri ja kinnitas vahendite kaasamise protsessi läbipaivust vastavalt 20. oktoobril allkirjastatud kohtu lõplikule otsusele.
Heakskiidetud finantseerimismehhanism näeb ette esimese 175 miljoni euro suuruse tranches, teise kuni 125 miljoni euro suuruse tranches ja kolmanda kuni 50 miljoni euro suuruse tranches.
AirBaltic Groupi tulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga 4,2%, ulatudes 779,344 miljoni euroni. Samal ajal ulatusid airBaltic Groupi eelmise aasta kahjumid 44,337 miljoni euroni, mis on 2,7 korda vähem kui 2024. aastal. 2025.aastal lennutas lennufirma kokku 5,2 miljonit reisijat, mis on ühe protsendi võrra rohkem kui 2024. aastal.
Eelmise aasta suvel sai airBalticu aktsionäriks Saksamaa rahvuslik lennufirma Lufthansa. Praegu kuulub Läti valitsusele 88,37% airBalticu aktsiatest, Lufthansale 10%, Taani ettevõtja ja finantsinvestori Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 1,62% ning teistele aktsionäridele 0,01%.
Ettevõtte aktsiakapital on 41,819 miljonit eurot.
