Kasutusel mitteolevad sõidukid on terav probleem paljudele Eesti linnadele. Eriti aktiivselt võitleb romudega Tallinn, vastavaid kogumiskampaaniaid viib läbi ka riik. Kuidas puhastavad võimud avalikku ruumi seisvatest autodest, mida on vaja teada, et mitte autost ilma jääda, ning millal on kasulikum probleem lahendada, et hiljem mitte kordades rohkem maksta, uuris Deniss Pastuhhov väljaandele «MK-Estonia».
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MuPo) algatusel on sel aastal pealinna tänavatelt eemaldatud üle 250 kasutusel mitteoleva sõiduki (romusõiduki). Tallinna võimud kutsusid ka linnaelanikke üles pöörama sellistele autodele tähelepanu ja tuletama nende omanikele meelde vajadust oma sõidukitega tegeleda. Selleks valmistas linn ette spetsiaalsed flaierid, mida saab jätta pikka aega avalikus ruumis kasutuseta seisva auto tuuleklaasile.
Kampaania eesmärgid on vabastada väärtuslikke parkimiskohti, hoida linnaruumis korda ja tuletada meelde, et alates 2027. aastast muutuvad peatatud registriga sõidukitega seotud kulud märgatavalt kõrgemaks.
Näiteks teatud juhtudel maksab sõiduki registrist kustutamine praeguse 15 euro asemel 800 eurot.
Liider on Lasnamäe
«Kasutusest kõrvaldatud sõidukite arv Tallinnas ulatub sadadesse,» ütleb MuPo piirkondliku töö ja menetluse osakonna juhataja Krislin Pärt. «Täpset romude arvu on võimatu nimetada, kuna see muutub pidevalt: ühed autod eemaldatakse, teised ilmuvad juurde. Kuid 2026. aasta aprillis fikseeris MuPo Tallinna tänavatel 352 sõidukit, mida igapäevases teeliikluses ei kasutatud.»
Pärt täpsustab, et jutt on kõigist autodest, mis on pikka aega seismas olnud, mitte ainult romudest. «Võtsime ühendust kõigi tuvastatud omanikega. Eesmärk oli selgitada välja autode pikaajalise seismise põhjused ja selgitada, miks nende viibimine linnaruumis on ebasoovitav,» selgitab Pärt.
Tema sõnul suhtus enamik omanikke olukorda mõistvalt, reageeris teavitustele ning viis autod kas ise jäätmekäitlusettevõttesse või leidis autodele teise sobiva hoiukoha. Pärt märgib, et kõige rohkem selliseid sõidukeid fikseeriti Lasnamäel – Tallinna kõige tihedamini asustatud linnaosas. Siiski on probleem ühel või teisel määral aktuaalne kõigis pealinna linnaosades.
Üks maja – kolm seisvat autot
«Ehitajate tee 39 maja kõrvale on parkinud punane auto, mille rehvid on tühjad, ja maja teisel pool on veel kaks autot, mis segavad tööliste tööd ja seisavad seal samuti juba aastaid,» kirjutab kommentaator Mustamäe linnaosavalitsuse Facebooki video all järjekordse auto vanarauaks saatmise kohta.
Signaal käes – sõidame. Tõepoolest, kolm mainitud autot ongi seal: tühjade rehvidega punane Peugeot ning sõbralikult kõrvuti seisvad sinine Honda ja punane Dacia, mille kojamehed on dõsvalt kuivanud lehtedesse kasvanud.
«Minu jaoks ei ole see kõige suurem probleem, ma ei pööra erilist tähelepanu,» ütleb lähedal parkinud Ehitajate tee 39 maja elanik, keskealine mees Jürgen, «kuid olen täiesti nõus: kui autod seisavad niisama ega sõida, siis tuleb need eemaldada – parkimiskohad on siiski piiratud.»
Veel üks kohalik elanik, Daniel, on ilmselgelt rahulolematu. Romud, kommenteerib noormees, segavad väga tugevalt. «Niigi on väga vähe parkimiskohti, ja ikka on need kõik pidevalt hõivatud. Meil siin pargivad inimesed isegi murule, sest kohta lihtsalt ei ole. Ma saan aru, kõigil on erinevad olukorrad, kuid näiteks Elamus Spa juures on parkla, seal seisab samuti palju autosid ja keegi ei kaeba nende peale, sest seal on suur parkla. Kuid kui pargitakse just siia, hoovi – see muidugi inimestele ei meeldi. Paljud kaebavad selle peale,» selgitab ta.
Nõnda on Daniel veendunud, et seisvate autode eemaldamine oleks õiglane: kui neid ei saadeta vanarauaks, siis peaksid omanikud muret tundma ja viima need eraterritooriumile või tasulisse parklasse. «Seal maksad oma koha eest ega sega inimesi avaliku parkla kasutamisel,» lisab Daniel.
«Tühjad rehvid, peremeest pole. Kunagi pole olnud, ma pole näinud,» ütleb omakorda eakas Georgi, näidates karguga punasele Peugeot’le. «See Peugeot segab mul juba kolm aastat garaažist väljasõitu.»
KÜ-s lahendust ei nähta
KÜ Ehitajate tee 39 juhatuse liige Hardi Männik teatab, et on probleemist teadlik. «Kuid ma ei tea isegi, millises korteris nende omanikud elasid. Need autod on maha jäetud. Need ostsid endale välismaalased, kes elasid Eestis alaliselt või ajutiselt. Kui nad Eestist ära läksid, jätsid nad need autod lihtsalt seisma,» ütleb ta.
Männik leiab, et sellised pannid rikuvad linnapilti ja võtavad asjatult kohta, mida on siin niigi vähe. «Nende romude omanikega ei saa rääkida, kuna nad ei ela enam Eestis. Ja minu meelest keelab seadus ka autode ära viimise, kuna need on registreeritud ja neil on omanikud,» kommenteerib KÜ esimees.
Männik täpsustab, et ta ei ole MuPo poole pöördunud, sest tema meelest ei muudaks see midagi.
Kõik ei ole kuld, mis hiilgab
Kui elanikel pole kahtlustki, et seisvad Peugeot, Honda ja Dacia on romud, siis MuPos ollakse teisel arvamusel. «Oleme teadlikud Ehitajate tee 39 maja juures seisvatest sõidukitest ja oleme hoidnud kontaktis ka nende omanikega. Ükski nimetatud sõidukitest ei vasta praegusel hetkel romusõiduki tunnustele ning nende parkimine ei riku liiklusseaduse nõudeid. Seetõttu väide, et autosid ei saa sundteisaldada vaid selle tõttu, et need on registreeritud ja neil on omanik, ei vasta tõele,» kommenteerib Hardi Männiku sõnu MuPo esindaja Krislin Pärt.
Seejuures rõhutab ta, et sõiduki teisaldamine peab alati toimuma seaduslikul alusel: «Mahajäetud ja kasutusel mitteolevate autode menetlemisel lähtutakse eelkõige liiklusseadusest, jäätmeseadusest ja korrakaitseseadusest. Kui seaduslik alus puudub, on sõiduki teisaldamine lubamatu.»
Igat juhtumit, lisab Pärt, hinnatakse individuaalselt, kuna auto pikaajalisel seismisel võivad olla väga erinevad põhjused.
«Näiteks võib omanik viibida välismaal, auto võib olla pärast avariid ja oodata remonti, omanik võis surra ning pärandi vastuvõtmise protsess olla lõpetamata. Või on auto langenud varguse või vandalismi ohvriks. Seetõttu selgitame iga menetluse raames kõigepealt välja kõik olulised asjaolud ja võimalusel võtame ühendust sõiduki omanikuga,» selgitab ta.
Viia ei saa jätta
Kasutusel mitteolevate autode probleemi kommenteerib ka Tallinna abilinnapea Tiit Terik, kes kureerib korrakaitse, linnaplaneerimise ja munitsipaalvara valitsemise küsimusi. «MuPo on romude probleemiga järjekindlalt tegelenud juba aastate jooksul. Viimasel ajal oleme sellele teemale rohkem tähelepanu pööranud, et tõsta autoomanike teadlikkust ja ennetada probleemide tekkimist. Tänavatele maha jäetud vanad autod võtavad väärtuslikke parkimiskohti, segavad näiteks teede hooldustöid, halvendavad linnaruumi ilmet ning võivad kujutada endast ohtu ka keskkonnale ja avalikule korrale. Soovime, et omanikud tegeleksid selliste sõidukitega õigeaegselt – enne, kui need muutuvad jäätmeteks või nende suhtes tuleb rakendada seaduses ette nähtud meetmeid,» ütleb ta.
Kasutusest kõrvaldatud sõiduki tunnused, täpsustab abilinnapea, on loetletud jäätmeseaduses ja Tallinna linna heakorra eeskirjas. «Reeglina on see komplektne või komplekteerimata sõiduk, mis oma välimusega rikub ümbruskonna ilmet ja võib olla keskkonnale ohtlik. Komplekteerimata sõidukiks peetakse autot, millel puuduvad olulised osad, näiteks mootor, käigukast, kere, sillad või muud liikluses osalemiseks vajalikud detailid. Kui Munitsipaalpolitseisse laekub teade võimaliku romu kohta, kontrollib ametnik, kas auto vastab neile tunnustele, selgitab välja kõik olulised asjaolud ja võimalusel võtab ühendust omanikuga. Alles pärast seda võetakse vastu otsus edasiste sammude kohta. Kui sõiduk ei ole romu ja on parkinud seaduslikul alusel, ei ole keelatud seda kasutada näiteks kas või minilaona asjade hoidmiseks,» teatab Terik.
Tema sõnul, kui sõiduki omanikku on võimalik tuvastada, teavitatakse teda alati ja antakse talle võimalus olukord iseseisvalt lahendada.
Kes peab maksma?
«Kui omanik viib kasutuskõlbmatu auto ise jäätmekäitlusettevõttesse, võib ta olenevalt taaskasutusfirmast saada selle eest raha. Kui aga omanik volitab MuPot autot üle andma, siis omanikule tasu ei ette nähta. Praktikas tuleb ette ka juhtumeid, kus auto, mis esmapilgul tundub romuna, osutub näiteks avariiliseks, mis ootab remonti, ning registreerimismärk puudub või varastati,» ütleb Terik. «Sellistel juhtudel autot utiliseerimisele üle ei anta.»
Kui aga seoses maha jäetud autoga on MuPo juba alustanud väärteomenetlust, siis lisaks võimalikule rahatrahvile võidakse omanikule panna sundteisaldamisega seotud kulud.
Kui otsus teisaldamise kohta on vastu võetud, siis sõiduki edasine saatus sõltub selle seisukorrast ja teisaldamise õiguslikust alusest.
«Kui auto teisaldatakse näiteks liiklusseaduse või korrakaitseseaduse alusel, viiakse see reeglina hoiukohta, kust omanik saab selle ära viia. Kui omanik ei ole autole järele tulnud ettenähtud hoidmisaja jooksul (1 aasta), antakse auto üle jäätmekäitlusettevõttele. Otse utiliseerijale ilma omaniku nõusolekuta saab üle anda ainult sellise mootorsõiduki, mis on registrist juba kustutatud. Igal juhul teavitatakse omanikku teisaldamisest ning talle tagatakse seaduses ette nähtud võimalused oma õiguste teostamiseks,» selgitab abilinnapea.
Ta lisab: «Praktikas võib olla keerulisemaks ülesandeks välismaiste registreerimismärkidega sõidukite omanike tuvastamine. Sellistel juhtudel võib menetlus võtta rohkem aega ning vahel selgub omanik alles pärast seda, kui auto on juba teisaldatud teisaldusparklasse.»
Ametniku sõnul teeb MuPo romude teemal koostööd erinevate riigiasutustega, vajadusel sealhulgas Kliimaministeeriumiga ja teiste pädevate ametkondadega – eelkõige õigusaktide kohaldamise küsimustes. «Kuid me aitame igati kaasa ka riiklikele kampaaniatele,» rõhutab abilinnapea.
Riiklik kampaania on kavandatud sügisesse
Kliimaministeeriumist teatatakse, et alates 19. oktoobrist kuni 1. novembrini 2026 toimub üle kogu Eesti romusõidukite kogumise kampaania, mille käigus tuleb jäätmekäitlusettevõtte tehnika tegevusetult seisvale vanale sõidukile tasuta järele.
Selleks on vaja võtta ühendust Autolammutuste Liiduga telefonil 57877233, AS-iga Kuusakoski lühinumbril 13 660 või Mertuna OÜ-ga lühinumbril 1817.
Kui tavaliselt peab omanik ise viima kasutusel mitteoleva auto jäätmekäitlusettevõttesse või korraldama transpordi ja maksma romu äraveo eest, siis kampaania ajal on seda teha palju mugavam: utiliseerija tuleb sõidukile järele tasuta – olenemata sellest, kui kaugel see asub või kui halvas seisukorras on.
Üle saab anda ka osaliselt lammutatud autosid. Siiski tuleb veenduda, et romule järele tulevale puksiirile on tagatud vaba juurdepääs ja ohutu ruum töötamiseks.
Seejuures kampaania käigus teisaldatud mahajäetud autode eest raha ei maksta.
Ministeeriumis rõhutatakse, et kuna kasutusel mitteolevad autod on ohtlikud jäätmed, tuleb need utiliseerida keskkonnaohutul viisil ning seda tohib teha ainult vastavat luba omav jäätmekäitleja.
«Romu omavoliline lammutamine,» rõhutatakse ministeeriumis, «on seadusega keelatud!»
Samuti kustutatakse sõiduk registrist ainult utiliseerimistõendi alusel, mille saab väljastada vastavat luba omav jäätmekäitleja.
Nõnda ei väljasta ebaseaduslik utiliseerija omanikule utiliseerimistõendit ega registreeri ennast uue omanikuna liiklusregistris.
Ja kui liiklusregistris omanik ei muutu, kannab inimene endiselt vastutust, mis võib tulevikus kaasa tuua probleeme.
TEADMISEKS
Mis on teistes linnades?
Tartu
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool ütleb, et Tartus romude probleem avalikus ruumis teravalt ei seisa. «Sest autod, mis olid kõige halvemas seisukorras ja kujutasid ohtu keskkonnale, on juba eemaldatud,» selgitab ta. «Kui auto on linnatänaval jäetud väga pikaks ajaks ja on tõesti muutunud romuks, siis võtame ühendust sõiduki omanikuga ja palume tal auto avalikust ruumist eemaldada. Enamikul juhtudel õnnestub meil sel viisil kokkuleppele jõuda. Olukordi, kus peame maha jäetud auto eemaldama nii-öelda jõuga, tuleb ette väga harva ja Tartu linna jaoks ei ole see ilmselgelt kõige eelistatum variant. Oma autoga peab tegelema inimene ise, mitte linn.»
Narva
«Narva linnas on kasutusel mitteolevate ja mahajäetud sõidukite probleem samuti aktuaalne, kuigi skaalalt on see väiksem kui Tallinnas. Kuna Narvas puudub munitsipaalpolitsei, tegeleb kasutusel mitteolevate või mahajäetud sõidukitega seotud juhtumite läbivaatamisega Narva linnavalitsuse linnamajanduse ametikorrakaitseteenistus koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ning vajadusel teiste pädevate asutustega,» teatab korrakaitseteenistuse peaspetsialist Anna Galaktionova.
Tema sõnul kujutavad endast kõige suuremat probleemi välismaal registreeritud sõidukid, kuna sageli on võimatu tuvastada nende omanikke või võtta nendega ühendust. «Samuti on oluline, et inimesed saaksid aru erinevusest romu ja pikka aega kasutuseta seisva sõiduki vahel, kui viimane ei vasta romu tunnustele,» rõhutab Galaktionova.
Narva linnavalitsus, tema sõnul, vaatab iga juhtumi läbi individuaalselt, lähtudes konkreetsetest asjaoludest ja kehtivast seadusandlusest. Ametnike eesmärk on tagada avalikus ruumis kord ja ohutus ning vältida seal kasutusel mitteolevate sõidukite pikaajalist viibimist.
Pärnu
«Oleme kaardistanud mahajäetud autode asukohad linnas ja võimalusel tegeleme nende järkjärgulise eemaldamisega linnapildist vastavalt tööde prioriteetsusele ja olemasolevatele ressurssidele,» teatab Pärnu linnavalitsuse esindaja Anu Shnurbush.
Ta lisab: «Meie linnamajanduse osakond tegeleb umbes 20 sellise autoga. Sel suvel eemaldasime linna tänavatelt kolm mahajäetud autot – kaks viisid omanikud ise ära pärast nende poole pöördumist, ning ühe, mis ei olnud arvel, saatsime utiliseerimisele jäätmekäitlusettevõtte abil. Ülejäänud autode osas töö praegu veel käib. Kõik sõltub erinevatest asjaoludest: kas sõiduk on arvel, kas omanik teeb koostööd, kas sõidukil on kohtutäiturite poolt seatud keelumärkeid jne.»
SEE ON OLULINE!
Romude parklad Tallinnas
Pealinnas on kaks spetsiaalset parklat kasutusel mitteolevatele sõidukitele, mõlemad – Lasnamäel:
-
aadressil Anni 16. See on eraparkla, mida rentib Tallinn.
-
aadressil Narva mnt 150b, ja see kuulub Tallinna linnale.
MuPo ei kasuta autode hoidmiseks teisi parklaid. Juulikuu keskpaiga seisuga hoiti Anni 16 parklas 48 autot, 81 autot – Narva mnt 150b parklas.
