Arvutiga olen ma “teie” peal. Ma ei suuda leida täpset infot selle kohta, millal ma pensionile saan jääda, kirjutab toimetusele lugeja.
Helistasin Sotsiaalkindlustusametisse, kuid telefoni teel ei osata mulle konkreetset vastust anda. Nad ütlevad: „Saatke see, edastage too, vaadake sealt“…
Aga ma ei oska. Mida ma peaksin siis tegema?
Toimetuselt:
2026. aastal jõuavad vanaduspensioniikka 65-aastased inimesed. 2027. aastal on see piir 65 aastat ja 1 kuu. Õigus riiklikule vanaduspensionile tekib juhul, kui inimesel on Eestis omandatud vähemalt 15-aastane pensionistaaž, pensioniiga on aga seotud oodatava elueaga, mida arvutatakse viieaastase perioodi keskmise näitaja alusel.
Nagu selgitab Sotsiaalkindlustusameti esindaja Ksenia Repson-Deforge, siis tõuseb praegu kehtiva süsteemi kohaselt eluea pikenemisel ka pensioniiga – ja vastupidi.
Sealjuures saab pensioniiga tõsta kalendriaastas maksimaalselt kolme kuu võrra. Iga muudatus fikseeritakse valitsuse määrusega kaks aastat enne selle kavandatavat jõustumist.
Valitsuse hiljutise otsusega on alates 2028. aastast ning võttes arvesse aastate 2020–2024 keskmist oodatavat eluiga (Statistikaameti andmetel), tõstetud vanaduspensioniiga 65 aasta ja 3 kuuni.
Enne seda tähtaega saab minna soodustingimustel vanaduspensionile – see õigus tekib vähemalt kolme lapse või puudega lapse kasvatamise eest või juhul, kui olete töötanud tervist kahjustavates töötingimustes.
Üks vanematest, eestkostjatest, hooldajatest või registreeritud elukaaslastest võib teise poolega sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel minna soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat:
- 3 last – 1 aasta varem,
- 4 last – 3 aastat varem,
- 5 ja enam last – 5 aastat varem,
- alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last – 5 aastat varem.
Tervist kahjustavates ja rasketes tingimustes töötamise staažiga seotud nõuete täitmisel on võimalik minna pensionile 5–10 aastat ettenähtud tähtajast varem.
„Igal juhul tuleb igat olukorda vaadata individuaalselt, pidades meeles, et seda staaži arvestatakse vaid kuni 31.12.2023. Erandiks on põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja rikastamisega seotud kutsealad, kus staaži arvestatakse kuni 31.12.2049,“ rõhutab Repson-Deforge.
Samuti on olemas eripensionid kutsetegevuse valdkondade kaupa, näiteks politseis, Kaitseväes jne. Igaühe jaoks on eraldi tingimused. Lisaks saavad 45-aastaselt pensionile minna hüpofüsaarse nanismi diagnoosiga inimesed.
„Alates 2026. aastast on võimalik vormistada paindlik vanaduspension, , mida saab määrata kuni viis aastat – sõltuvalt kogutud staažist – enne vanaduspensioniikka jõudmist ning igal ajal pärast seda. Seejuures tuleb meeles pidada, et varasem pensionile jäämine mõjutab väljamaksete suurust ning vähendamisprotsent ei muutu, kui inimene jõuab ametlikku pensioniikka,“ lisab ameti esindaja.
Spetsialist soovitab kasutada ameti kodulehel olevat pensionikalkulaatorit, et arvutada välja oma eeldatav pensionile jäämise iga, kuid märgib, et pärast 2028. aastat annab see vaid ligikaudse prognoosi.
„Arvuti või nutitelefoni olemasolul saab iseteeninduses kodust lahkumata vastused paljudele oma pensioni puudutavatele küsimustele või broneerida aja pensioninõustamisele,“ lisab Ksenia Repson-Deforge. „Kui inimesel pole võimalik neid teenuseid internetis kasutada, siis saab aja klienditeeninduse nõustamisele broneerida ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.“
Täpsemalt saab pensionile jäämiseks valmistumise kohta lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee
