Korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul muretsevad korteriühistud aina suureneva kohustuste hulga ja survestavate seaduste pärast, kirjutab BNS.
“Ühelt poolt on muidugi hea, et korteriühistud on näidanud end võimeka ja teotahtelise kogukonnana. Teisalt lisab riik niigi ülekoormatud korteriühistutele seadustega aina kohustusi juurde, samas kui inimeste rahakott jääb majanduslanguse ja hinnatõusude survel järjest õhemaks,“ ütles Jaadla Eesti korteriühistute suurfoorumil.
Korteriühistud on juba varasemalt teatanud, et soovivad kodu renoveerimisele väiksemat käibemaksu nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid lähtuvalt riigi käibemaksupoliitikast, tavaliselt vahemikus 5 kuni 10 protsenti. Probleemne on ka rekonstrueerimistoetuste sidumine hoone andmetega riiklikus ehitisregistris, mis on ühistute hinnangul kohati ebatäpne ja raskesti kasutatav.
Jaadla tõi oma ettekandes välja veel päikeseparke paigaldanud korteriühistute mure juunis muudetud elektrituru seaduse pärast. “Seadusemuudatuse kohaselt rakendatakse juhul, kui turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust, tasu 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Seda arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel,” ütles Jaadla. “Aga, kas kuidagi on võimalik ette näha, kuidas päike järgmisel aastal paistab ja milline on maja elektri tegelik tarbimine?” tõi ta näite.
Raskesti täidetavaks peavad ühistud ka jäätmete üleriigilist sorteerimisjuhendit, mis muu hulgas sätestab, et pakendijäätmete kogumiseks tuleb kasutada läbipaistvat kotti, mitte nt musta kilekotti. “Jällegi üks kohustus juures – ühistul tuleb kuskilt välja võluda suured läbipaistvad kilekotid, sest tavaline prügikott ei sobi,” sõnas Jaadla.
Korteriühistute liidu juhatuse esimehe sõnul tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel mõista, et korteriühistu on mittetulundusühing, mis koosneb harilikest Eestimaa inimestest, kelle rahalised võimalused on väga piiratud. “Samuti töötab enamik ühistujuhte kas õhinapõhiselt tasuta või siis väga väikese tasu eest,” märkis ta. “Seetõttu ei saa kõiki kohustusi, mida varem täitis näiteks omavalitsus, inimeste endi õlule lükata.”
