Kui majanduslik surve sunnib kulusid üle vaatama, alustavad eestimaalased kokkuhoiust toidulaual ning tunduvalt harvem loobutakse raha säästmise eesmärgil autost, peatatakse digitellimused või lõpetatakse tubakatoodete või alkoholi tarbimine, selgus SEB korraldatud uuringust. Sellest kirjutab BNS.
Majanduslikku survet on viimase aasta jooksul ühel või teisel moel kogenud suur osa ühiskonnast. Eesti inimeste finantskäitumist käsitlevas uuringus sooviti teada, milliste sammudega on inimesed püüdnud viimase 12 kuu jooksul majanduslikku pinget leevendada. Vastajatel paluti mitme vastusevariandiga küsimuses märkida kõik kulukategooriad, mille arvelt nad on oma kulusid viimaste aasta jooksul vähendanud.
Uuringust selgus, et 82 protsenti otsib kulude vähendamiseks poodides sooduspakkumisi, 72 protsenti valib hoolikamalt toidukaupu ja 52 protsenti hoidub välja söömisest. 50 protsenti inimestest on teinud vähem suuroste, 45 protsenti ostnud vähem riideid ja jalatseid, 33 protsenti reisinud harvem ning 25 protsenti hoidnud kokku tervishoiult.
„Kui valik on mugavuste ja toidulaua vahel, siis jääb kõigis vanuserühmades löögi alla just toidukorv, sest on inimene teeb järeleandmisi seal, kus tundub, et mõju elukvaliteedile on väiksem. Toidukaupu soetades on võimalik valida ka odavamate alternatiivide vahel, kus ei teki tunnet, et ollakse otseselt millestki ilma jäänud. Sellest järgmine samm on teatud toiduainetest loobumine,“ avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Kulude vähendamiseks on vaid kaks protsenti otsustanud vahetada elupinda, 16 protsenti on vahetanud isiklikku sõiduvahendi ühistranspordi vastu, 22 protsenti tühistanud osa digitellimusi ja 22 protsenti piiranud tubaka- või alkoholitoodete tarbimist.
„Kui inimene on harjunud sõitma iga päev tööle autoga, siis mingi piirini pinget tekitav rahaline nappus teda linnaliinibussi valima ei suuna. Küll aga võib pilt muutuda näiteks töökaotuse olukorras, kus rahavoog ei ole enam mitte ebapiisav, vaid olematu, kusjuures võib autost kui varast loobumine olla kulude mõttes „ellujäämise“ küsimus. Tõsi on aga ka see, et isiklik sõiduk on paljude jaoks esmatarbevahend, ilma milleta ei pruugi pääseda lähimasse poodi, kooli või arstile, ja ühistranspordi kasuks otsustamine eeldab häid ühendusi,“ rääkis Visnapuu. „Üllatava trendina ilmnes, et lastega pered on isegi agaramad autost loobuma kui väiksemad leibkonnad, kellel ülalpeetavaid pole.”
Uuringu viis 2026. aasta jaanuaris SEB tellimusel läbi Norstat. Kokku vastas Balti riikides 3011 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestist 1000.
