Tallinna linna ühistransport püsib alati linlaste tähelepanu keskmes. Toimetuse poole pöörduvad regulaarselt pealinna elanikud, kes soovivad selle organisatsiooni töö kohta rohkem teada saada. MK-Estonia kogus kokku lugejate küsimused, millele vastab Aktsiaselts Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse liige Andrei Novikov.
“Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt töötab TLT-s üle 2100 inimese, kellest vaid umbes 1400 on juhid. Milliseid ülesandeid täidavad ülejäänud 700 töötajat? Kas tõesti on iga kolmas TLT töötaja kõrgepalgaline ametnik? Mida arvatakse seal oma kaadrite optimeerimisest?” Mari
Ettevõttes töötab 2060 inimest. Neist 1500 on veeremijuhid, umbes 300 on tehnikud-mehaanikud, kes hoiavad transporti töökorras ja remondivad kontaktliine, umbes 100 on koristajad, kes tagavad veeremi puhtuse, umbes 50 on töötajad, kes tegelevad majandusküsimuste, teede puhastamise ja remondiga.
Kontoripersonal (rahandus, personal, hanked jm) moodustab ligikaudu 100 inimest. Ettevõtte juhtkonnas on 2 juhatuse liiget ja 4 divisjonijuhti. Samuti on olemas nõukogu.
Viimase kahe aasta jooksul oleme koondanud umbes 100 inimest tugiüksustest ja investeerinud need vahendid eesliinitöötajatesse, näiteks tõstes bussijuhtide palka ligi kolmandiku võrra.
“Tallinna linna teenindab 557 bussi, 65 trammi ja 0 trolli. Olen üllatunud, et Tallinnas otsustati trollibussidest loobuda – minu arvates on need tunduvalt keskkonnasõbralikumad kui diiselbussid ja trammidest oluliselt vaiksemad. Kas ettevõte kavatseb arendada loodus- ja inimsõbralikumaid transpordiliike?“ Kirill
Uute trollide ostmiseks korraldati avatud hange. Praegu on Škoda tehasest tellitud 40 trolli, mis saabuvad järgmise aasta kevadel-suvel. Lepingu maksumus on ligikaudu 30 miljonit eurot.
Praegu käivad Mustamäel kontaktvõrgu rajamise tööd. Kontaktvõrk valmib trollide saabumise ajaks.
Tulevikus on kesklinn kontaktvõrgust vaba – liinid lõppevad umbes Kristiine kaubanduskeskuse ja hipodroomi juures ning edasi liigub troll akude jõul.
Trollidest ei ole loobutud – need tulevad tagasi ja on kaasaegsed.
“Praegu räägitakse palju ökoloogiast, kuid kui ma näen tühje busse, mis veavad kolme-nelja inimest 5 kilomeetri kaugusele, teeb see mind pahaseks. Mida tehakse liinide optimeerimiseks ja madala täituvusega reiside vähendamiseks, et vähendada kütusekulu ja keskkonnamõju? Millist strateegiat näeb TLT linnatranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks järgmisteks aastakümneteks?” Vlada
TLT täidab Transpordiameti tellimusi, mis planeerib marsruute, sagedust ja transpordivahendeid.
Viimastel aastatel on Tallinnas ellu viidud mitu liinivõrgu ümberkorraldamise etappi, mis viib järk-järgult magistraalvõrgu ja lisaliinide põhimõtete suunas. Tulevikus rakendatakse üha rohkem keskkonnasõbralikke lahendusi nii tava- kui ka ühistranspordis.
Tõenäoliselt töötab 10 aasta pärast suurem osa transpordivahenditest elektril. Ettevõte (koostöös Ridango AS-iga) investeerib seadmetesse, mis aitavad hinnata juhtide sõidustiili, vähendada kütusekulu ja parandada reisijate mugavust.
“Miks on linna ühistranspordi sõiduplaan viimastel aastakümnetel vähe muutunud, hoolimata linna struktuuri ja elanike koormuse olulistest muutustest? Kas validaatorite andmeid kasutatakse reisijatevoo analüüsimiseks? Kahtlen selles sügavalt, sest hommikuti näiteks Pelgulinnast sõites tuleb teiste reisijatega „õlg õla kõrval“ seista. Tahaksin näha näiteid muudatustest, mis on tehtud validaatori andmete põhjal.“ Agnes
Ei saa öelda, et marsruutide võrgustik oleks jäänud muutumatuks – minu arvates oli selle ümberkorraldamine eelmisel ja üle-eelmisel aastal viimase 30 aasta suurim.
Samuti lisandub uusi trammiteesid ja avatakse uusi liine uute elamurajoonide jaoks.
“Praegu saab praktiliselt kogu linnas väga mugavalt sõita elektritõukeratta või elektrimopeediga, ka rendiauto saab kolme minutiga igast linna punktist. Sellest järeldub, et vajadus ühistranspordi järele kaob. Kas liinide planeerimisel võetakse seda kuidagi arvesse?” Jelena
See informatsioon kuulub Tallinna Transpordiameti (TTA) pädevusse. Võin öelda, et Tallinna liiklusmudelis kasutatakse umbes 152 andmekihti, mis võtavad arvesse rahvastikutihedust, vanust, töökohti, ajalist jaotust jne. See annab väärtuslikku teavet liinivõrgu planeerimiseks. Täpsema info saamiseks soovitan pöörduda TTA poole.
(MK-Estonia pöördus TTA poole palvega kommenteerida renditranspordi hulga kasvu mõju ühistranspordi marsruutide planeerimisele Tallinnas, kuid ameti esindajad ei suutnud nädala jooksul vastust anda – autori märkus).
„See ei ole õige, et trahvitakse tallinlasi, kes ei registreerinud oma sõidukaarti validaatoris, kuigi neil on õigus tasuta sõidule. Kas ei piisa ID-kaardi või õpilaspileti näitamisest kontrolörile, et tõendada õigust tasuta sõidule?“ Inessa
TLT ei tegele piletikontrolliga. (Seni on valideerimise olulisust selgitatud sellega, et kogutud andmed annavad linnale ülevaate reisijate liikumisest, mis on vajalik liinivõrgu planeerimiseks ja arendamiseks. Kuid, nagu vahendab Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnu Postimees viitega taskuhäälingule Linnajutud, tegelikult valideerimisandmeid võrgu planeerimiseks ei kasutata. Selle asemel on kõikides uutes bussides, trammides ja trollides andurid, mis registreerivad reisijate sisenemise ja väljumise igas peatuses – autori märkus).
“Hiljuti unustas mu poeg telefoni bussi. Samal õhtul, osutus seade asukohaandmete kohaselt olevat TLT-s. Kuid kui ma järgmisel päeval seda ära tooma läksin, ei antud mulle poja telefoni kätte – öeldi, et oodake, kuni info telefoni kohta ilmub veebilehele. Vaatasin iga päev veebilehte, aga info telefoni kohta ei ilmunud ega ilmunud. Möödus juba 10 päeva – aga mulle öeldi ikka: oodake, oodake. Töötajad keeldusid telefoni tagastamast (ja isegi lihtsalt seda leidude hulgast otsimast), hoolimata asukohaandmetest. Alles siis, kui ma helistasin ja pahandasin, et kaeban TLT juhtkonnale, ilmus telefoni foto mõne tunni pärast nende kodulehele. Telefon tagastati mulle, kuid küsimused jäid alles. Kui kiiresti peaks info leitud asjade kohta ilmuma? Kui kaua TLT unustatud asju hoiab? Mis juhtub asjadega, millele keegi järele ei tule? Ksenia
Leitud asjade käsitlemine on TLT-s reglementeeritud. Kadunud esemed jõuavad sinna läbi heatahtlike reisijate, kes annavad asjad juhile üle. Juhid kontrollivad transporti iga päev ja annavad leitud esemed üle kokkulepitud kohta.
Esemete fotod laaditakse kodulehele 1–2 tööpäeva jooksul alates nende kättesaamisest. Esemeid hoitakse mitte kauem kui 30 päeva, mille järel kuuluvad need utiliseerimisele.
“Viimastel aastatel on TLT ettevõte sattunud mitu korda korruptsiooniskandaalide keskmesse, sealhulgas juhtumid Deniss Boroditš ja Toivo Moorastiga. Kui läbipaistev on ettevõtte finantstegevus? Kust saab tutvuda TLT eelarve ja kulude kohta käiva ajakohase teabega?“ Marina
Täna on ettevõtte tegevus läbipaistev. Avalikult on kättesaadavad TLT aastaaruanded, mis sisaldavad nii numbreid kui ka kirjeldavat osa.
Läbipaistvuse TLT-s tagab kehtestatud kord: igakuised kokkuvõtted esitatakse juhatusele ja kord kvartalis nõukogule.
TLT on avaliku sektori ettevõte ja allub riiklikule raamatupidamisele. Kõik ostud tehakse avatud hangete kaudu. Mainitud näited on 10 aasta tagused; võin kinnitada, et praeguse ja eelmise juhatuse ajal on olukord täielikult muutunud ning korruptsiooniskandaale pole olnud. Täna on TLT aus ja avatud ettevõte kõrgete eetiliste standarditega.
Tasuline tasuta
“See, et linna ühistransport on linlastele justkui tasuta, on tegelikult pettus! Seda kompenseeritakse trahvidega:
• tasuta sõidu eest (mille hulka loetakse ka nende sõit, kellel on roheline kaart olemas, kuid see ununes teise riideesemesse);
• auto parkimise eest tasulistes parklates, mille pindala on teiste pealinnadega võrreldes kolossaalne;
• auto parkimise eest kaubanduskeskuste juures, kui ei ole paigaldatud kella või on ületatud tasuta parkimise aega;
• parkimise eest nn magalarajoonides: parklad on tasulised, samuti trahvitakse selle eest, kui pargitakse autosid, mis ei kuulu konkreetsete majade elanikele!” M.Š.
Tallinna Transpordiameti finants- ja haldusosakonna juhataja Kadri Loide kommenteerib: “Tasuta ühistranspordi rahastamine toimub peamiselt linnaeelarvest ja piletite müügitulust. Veeremi soetamiseks ja infrastruktuuri investeerimiseks taotletakse vahendeid ka Euroopa Liidu fondidest.”
