Hooajalised prognoosid Euroopale lubavad sooja sügist, kuid soojus jaguneb mandril ebaühtlaselt: lõunas on veel kaua suviselt kuum, põhjaosa läheb kiiremini üle jahedale ja muutlikule ilmale. Eestis ootavad spetsialistid tavalist sügist väikese kaldega soojuse poole, vihmase septembri alguse ja esimeste öökülmadega oktoobri lähedal.
Kliimateenistuse Copernicus uuendatud andmetel, mis ühendavad ECMWF, Met Office’i, Météo-France’i, DWD, NCEP, JMA, ECCC ja teiste keskuste hooajalisi prognoose, osutub 2026. aasta sügis suuremas osas Euroopas suure tõenäosusega kliimanormist soojemaks.
Kõige märgatavamat kõrvalekallet on oodata mandri lääne-, kesk- ja lõunaosas.
Euroopa: soe, kuid mitte igal pool kuiv
Seejuures ei pruugi soe sügis sugugi kuiv olla. Copernicuse andmetel on reas Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides võimalikud sagedamad vihmad. Veel üheks teguriks võib saada võimas El Niño.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) esindajad märgivad, et see nähtus on võimeline mõjutama temperatuuride ja sademete jaotumist maailma eri piirkondades, kuigi Euroopa jaoks on selle mõju vähem otsene ja ettearvatav.
Septembri algus näitab juba suurt kontrasti põhja ja lõuna vahel. Platvormi WFY24 andmetel säilivad kuu esimesel nädalal Vahemere ääres peaaegu suvised temperatuurid: umbes 35 kraadi Roomas, 34 Ateenas ja 33 Madridis, mis on umbes 6–8 kraadi võrra kõrgem septembri algusele tavapärastest väärtustest.
Põhja- ja osas Lääne-Euroopas on ilm vastupidiselt märgatavalt jahedam ja muutlikum: umbes 21 kraadi Berliinis ja 20 Londonis ning hoovihmad ja äikesed on kuumuse mõnes Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa piirkonnas juba katkestanud.
Sügisel Vahemere äärde reisivatele turistidele on oluline ka teine tegur. Pärast väga kuuma suve on meri tugevalt soojenenud ning september ja oktoober on siin traditsiooniliselt ootamatute hoovihmade ja üleujutuste hooaeg. Kui sooja mere kohale ilmub atmosfääri ülemistes kihtides külm õhk, võivad kiiresti tekkida võimsad äikesesüsteemid.
Eriti tuntud on sellised episoodid Ida-Hispaanias, Itaalias ja Vahemere saartel. Keskmiselt suureneb sademete hulk augustist septembrini märgatavalt, näiteks Valencias, Palmas ja Palermos.
Mis ootab meie naabreid?
Euroopa noorte-lääneosas võib El Niño mõju avalduda muutlikumas ilmas. Suurbritannia ilmateenistus Met Office märgib, et El Niño on vaid üks Euroopa ilma määravatest teguritest, kuid sellise stsenaariumi korral suureneb hilissügisel ja talve alguses niiskema ning tuulisema ilma tõenäosus Suurbritannias ja mandri noorte-lääneosas.
Soomes algab sügis Euroopa Keskpika Ilmaprognooside Keskuse (ECMWF) prognoosi kohaselt samuti ilma märgatavate temperatuurianomaaliateta. Aat vihma lubatakse soomlastele sügise alguses tavalisest rohkem. Septembri esimesed kaks nädalat oodatakse kogu riigis vihmasemaid kui keskmiselt, kuid kuu teises pooles peaks sademete hulk naasma umbes normi juurde.
Lätis osutub sügis samuti suurema tõenäosusega kliimanormist soojemaks. Hooajalised mudelid ei viita veel püsiva külma varasele saabumisele. September võib säilitada üksikuid suvesooja perioode, kuigi see ei välista vihma, tuult ja lühiajalisi jahenemisi.
Normist kõrgem temperatuurisignaal säilib ka oktoobris. Novembris on juba võimalikud lörts ja lumi, kuid hooajalised prognoosid ei võimalda nende ilmumise aega ette kindlaks määrata.
Eesti: veidi soojem
Eesti jaoks näeb üldine prognoos rahulikum välja. Keskkonnaagentuuri peasünoptik Helve Meitern ootab, et sügis tuleb tavalisest veidi soojem.
„Keskmine temperatuur Eestis sügisel on 7,0 kraadi: Kuressaares 8,3, Väike-Maarjas 5,6 kraadi,“ ütleb spetsialist.
Sademete hulga poolest tuleb hooaeg tema hinnangul normi lähedane. Vihmasemat oodatakse septembri esimest poolt, kui mb-s valitsevad hoovihmad. Oktoober võib osutuda veidi kuivemaks ja november vihmasemaks.
„Mina ei oota esimesi öökülmi enne septembri lõppu, kuigi maapinna lähedal võib temperatuur juba kuu keskel üksikutel öödel langeda umbes nullini,“ ütleb Meitern.
Tema sõnul peaks sügis tervikuna ja tormiaktiivsuse poolest olema üsna tavaline. Kuid hooaja esimesel poolel on tavalisest sagedamini võimalik väikeste tsüklonite teke, mis suudavad väga kiiresti tugevneda. Need võivad lühikeseks ajaks tuua väga tugeva tuule ja kohati intensiivseid sademeid, kuid selliseid episoode on kaua ette ennustada raske.
Sarnase prognoosi annab kliimatoloog Marko Kaasik. Seitsmel erineval mudelil põhinevate Meteoblue arvutuste kohaselt oodatakse septembrit ja oktoobrit mõõdukalt soojade ning pigem kuivadena, aga novembrit 1991–2020 aastate kliimanormist veidi soojemana ja vihmasemana.
„Seejuures sügise algus,“ leiab Kaasik, „tuleb üsna tavaline. Erinevalt kolmest eelmisest aastast ei tohiks suvi septembris jätkuda: kuu esimest poolt oodatakse vihmast ja temperatuur langeb järk-järgult. Meteoblue mudelil põhinedes algavad öökülmad kõige tõenäolisemalt oktoobris ja esimene lumi on võimalik novembris. See sulab tõenäoliselt kiiresti ja püsivat lumeketast veel ei teki.“
Eraldi tegurina nimetab Kaasik ajalooliselt tugevat loodusnähtust El Niño Vaikses ookeanis. Selle mõju Põhja-Euroopale ei ole otsene, kuid see võib avalduda järskudes ilmamuutustes.
Suurbritannia ilmateenistuse andmetel on võimalik eelmise talvega sarnanev stsenaarium: tugevamad hilissügisesed tormid ja vihmad umbes jaanuaris võivad Siberi vaalvaala mõjul järsult asenduda külma ja kuiva ilmaga.
Linnud lendasid varem ära
Oma sügisprognoosi jagab ka Aarne Ots Sürgavere linnujaamast. Ta pöörab tähelepanu rändlindude käitumisele.
„Veel möödunud talvel asusid Aafrika kaugrändurid varakult teele, et jõuda varakevadel pesitsuskohtadesse: esimesed valge-toonekured ilmusid Prantsusmaal juba 11. jaanuaril ja Eestisse hakkasid saabuma märtsi keskel,“ edastab spetsialist oma vaatlusi. „Nüüd algas varajane liikumine vastupidises suunas. Juba augusti keskpaigaks olid Eesti valge-toonekured riigist lahkunud. Kuu lõpuks lendasid ära ka väike-konnakotkad, kes eelmistel aastatel asusid teele alles astronoomilise sügise alguseks.“
Otsi arvates võisid linnud sel viisil reageerida sügisilma varajasele lähenemisele. Ta eeldab, et harjumuspärast pikka „kuldset sügist“ on tänavu vähem.
Sakala kõrgustikul, kus Ots vaatlusi teeb, on sademeid langenud juba tavalisest rohkem ja lähiajal niiske periood tema hinnangul jätkub. Valdavalt pilves ilm soodustab temperatuuri järk-järgulist langust.
„Midagi hullemat oodata ei ole – see ongi päris sügis,“ ütleb Ots.
Esimest öökülma võib tema prognoosi järgi oodata mitte hiljem kui septembri täiskuu ajal ehk kuu lõpuks ja esimest lund juba oktoobri keskel. Kuid see ei tähenda veel talve saabumist: pärast esimest lund kehtestub Otsi prognoosi järgi tuuline, märg ja jahe ilm.
Novembris on veel võimalikud märgatavad temperatuurikõikumised ja tõeliselt talviseid päevi ootab ta detsembris.
Ots ehitab oma prognoosid üles isiklikele loodustsüklite arvutustele. Ta on veendunud, et atmosfääris toimuvaid protsesse määravad Päike, Kuu ja sajanditepikkused kliimaseaduspärasused.
„Oma arvutused teen ma konkreetsetele arvandmetele toetudes,“ naeratab Ots. Spetsialist suhtub skeptiliselt ka toimuvate kliimamuutuste selgitamisse üksnes inimtegevusega.
Näitena toob ta aastad 1387 ja 1540, mida ta tema poolt arvutatud tsüklite põhjal esile tõi. Tema sõnul tunnistavad ajaloolised allikad, et mõlemal neist aastatest kuivasid Lääne-Euroopas jõed, kuigi siis ei olnud veel kaasaegset tööstust ega peetud praeguseid arutelusid süsinikuheitmete üle.
„Kliima käib oma rada ja inimesed oma maa, vee ning õhu saastamisega oma,“ võtab Ots kokku.
MUUDE HULGAS!
Jälgida värsket prognoosi ja hoiatusi oma piirkonna kohta saab:
- Keskkonnaagentuuri kodulehel SIIN
- riiklikus ilmarakenduses ILM+, mille saab alla laadida lingilt: https://keskkonnaagentuur.ee/ilmpluss
