Kui teie lend hilineb rohkem kui kolm tundi, on teil õigus rahalisele hüvitisele – selline reegel on Euroopa Liidus (EL) kehtinud juba 20 aastat. Kuid peagi võib olukord muutuda. ELi Nõukogu kiitis heaks reformikava, mille kohaselt suureneb lubatud hilinemisaeg, mille järel on õigus hüvitist saada. MK-Estonia uuris, millistest eelistest reisijad ilma jäävad, millega lennufirmad rahul ei ole ja kuidas oma õigusi ikkagi kaitsta, kui teie lend ei lähe plaanipäraselt.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) andmetel esitasid Eesti elanikud alates eelmise aasta algusest (01.01.2024) neile peaaegu 700 lennureisidega seotud kaebust. Lisaks tühistamistele ja pikkadele hilinemistele puudutasid pretensioonid ka pardale mittelubamist ning teenindusklassi muutmist.
Seni on kehtinud järgmised reeglid: kui teie Euroopa-sisene lend hilines rohkem kui kolm tundi, oli teil suure tõenäosusega õigus hüvitisele vastavalt EL-i määrusele 261. See reegel on kehtinud aastaid ja aidanud miljonitel reisijatel saada raha tagasi lennufirmade süül toimunud tõsiste tõrgete eest – mõnikord ulatus väljamakse kuni 600 euroni inimese kohta.
Nüüd aga võib see määrus muutuda. Juunis 2025 kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks kehtiva seadusandluse muudatusettepanekute projekti. Kui Euroopa Parlament need muudatused vastu võtab, pikendatakse lubatud hilinemise aega: hüvitisele on siis õigus ainult neil, kelle lennud on hilinenud neli tundi (lühimaalendude puhul) või isegi kuus tundi – kauglendude puhul.
Meedias on sellega seoses juba tekkinud kartusi – kui reform heaks kiidetakse, on lennufirmadelt raha saamine keerulisem.
Euroopa Tarbijaorganisatsioon (BEUC) on juba teatanud, et see plaan jätab “enamiku reisijatest ilma õigusest hüvitisele”, kuna suurem osa hilinemistest jääb kahe ja nelja tunni vahele, teatab The Guardian.
Miks reegleid üle vaadatakse?
EL-i määrus 261 kehtib alates 2004. aastast. See võimaldab reisijal saada raha, kui tema lend tühistatakse või lükatakse edasi rohkem kui kolm tundi.
Nende reeglitega kehtestatud õigused laienevad reisijatele, kui nende lend väljub EL-i liikmesriigi lennujaamast, samuti lendudele, mis saabuvad väljaspool Euroopa Liitu asuvast lennujaamast, kui vedu teostab EL-i liikmesriigis registreeritud lennuettevõte.
Ent reisijate teadlikkuse kasvuga hakkasid kasvama ka probleemid – üha rohkem reisijaid, olles teadlikud oma seaduslikest õigustest, nõuavad hüvitist lennuliikluse tõrgete eest.
Samal ajal, nagu nendib Click2Refund – teenus, mis aitab reisijatel saada hüvitist lennu hilinemise, tühistamise või lennule mittelubamise eest – hakkasid lennufirmad sagedamini pretensioone vaidlustama: ühed keeldusid maksmast, teised venitasid juhtumite menetlemisega mitu kuud.
Juba 2013. aastal valmistas EL ette kava olemasoleva määruse lihtsustamiseks ja täpsustamiseks, kuid see jäi vastu võtmata.
Aastal 2023 aga olukord muutus: lennufirmade surve tugevnes, kohtud olid juhtumitega üle koormatud.
Lõpuks kinnitas ELi Nõukogu 2025. aastal määruse uue eelnõu.
Ministrid on poolt
Lõpuks jõudsid EL-i riigid uuenduse osas kokkuleppele. Uued reeglid kiideti heaks tippkohtumisel, mis toimus käesoleva aasta 5. juunil Luksemburgis. Eelnõud toetas 21 EL-i 27 liikmesriigist.
Eesti taristuminister Kuldar Leis jäi hääletusel neutraalsele seisukohale.
„Eesti koos kuue riigiga jäi erapooletuks, sest meie arvates peaks reisijatel kauglendude puhul olema õigus nõuda hüvitist hiljemalt viie tunni möödumisel hilinemisest,“ selgitab taristuminister.
„Samas me ei hääletanud vastu, sest pakett sisaldab umbes 30 muud muudatust, mis parandavad reisijate olukorda. Vastuhääl oleks tähendanud kogu määrusemuudatuste paketi tagasilükkamist.”
Minister juhib tähelepanu sellele, et kehtiv lennureisijate õiguste määrus võeti vastu üle 20 aasta tagasi, mistõttu ei arvesta see paljude tänapäevaste realiteetidega. Näiteks vahendajate vastutusega lennupiletite müümisel või erakorraliste asjaolude selge määratlemisega.
„Kavandatavad muudatused aitavad need lüngad täita,“ usub Kuldar Leis.
Kuid üldiselt muutub tema sõnul reisijate õiguste ring laiemaks ja õigused ise selgemaks.
„Näiteks lennu tühistamisel saab nõuda lendu teise lennuettevõtjaga või osta ise piletid – sel juhul peab kulud katma esialgne vedaja, kui ta ei paku asendust kolme tunni jooksul,“ ütleb minister. „Samuti täpsustatakse, et lennufirmad on kohustatud reisijatele õigeaegselt teavet ja abi andma.“
Peamised muudatused
Hüvitis. Suureneb minimaalne lubatud hilinemise aeg, mille järel on õigus rahalise hüvitise saamiseks. Lühikestel lendudel – neli tundi kolme asemel. Kauglendude puhul – kuus tundi. Hüvitise summa muutub samuti: 300 eurot lühikeste lendude eest ja 500 eurot pikkade puhul.
Hilinemised lennurajal. Kehtestatakse selgemad reeglid nn „trepiviivituste” kohta. Kui reisijaid hoitakse lennukis kauem kui kolm tundi, on lennufirma kohustatud andma võimaluse väljuda. Kui teile seejuures ei tagata põhivajadusi (toit, vesi jne), võib reisija need ise tasuda ja hiljem nõuda hüvitist.
Lennu tühistamine. Kui lend tühistatakse peab lennufirma pakkuma alternatiivset marsruuti. Kui seda ei tehta kolme tunni jooksul, on reisijal õigus ise uus pilet osta. Kulud saab tagasi küsida – kuni neljakordse algse pileti hinnani.
Rangemad nõuded lennufirmadele. Kavandatava eelnõu kohaselt kehtestatakse uued tähtajad vastamiseks või hüvitise maksmiseks – kaks nädalat. Samuti on lennufirmad kohustatud pakkuma mugavaid veebivorme avalduste esitamiseks ja ei tohi võtta tasu käsipagasi eest.
Lennufirmad on vastu
Lennufirmasid esindav ühendus Airlines for Europe (A4E), kuhu kuuluvad näiteks Ryanair, easyJet ja Lufthansa, kritiseeris reformikava.
Algselt taotles Airlines for Europe veelgi pikemat hilinemise aega, enne kui reisijale raha makstakse.
Lufthansa esitas oma seisukoha detailselt oma viimases analüütilises ülevaates, mis avaldati käesoleva aasta juulis.
Esiteks juhivad Lufthansa esindajad tähelepanu sellele, et fikseeritud hüvitised lennutõrgete eest ületavad mõnikord oluliselt piletite maksumust.
„Näiteks oktoobrist 2023 kuni septembrini 2024 oli keskmine piletihind Euroopa-sisesel lennul Saksamaalt 202 eurot ja Itaaliast vaid 129 eurot. Sellegipoolest võib reisija, kes saabus kolmetunnise hilinemisega, nõuda hüvitist kuni 250 eurot lühikestel marsruutidel ja 400 eurot – keskmise pikkusega marsruutidel. See ületab peaaegu kahekordselt keskmist piletihinda,“ on kirjas ettevõtte analüütilises ülevaates.
Teiseks leiavad Lufthansa esindajad, et reisijakaitse peaks seadma esikohale nende peamise soovi – jõuda sihtkohta võimalikult kiiresti. Kuid mõnikord juhtub vastupidi.
„Praegune süsteem takistab ssageli seda eesmärki: lennufirmad on kohustatud maksma märkimisväärseid summasid juba kolmetunniste hilinemiste eest – aja jooksul, mille sees on harva võimalik tõrkeid kõrvaldada, leida asenduslennuk või uus meeskond. Lõpuks võib vedaja jaoks ainus majanduslikult mõistlik variant olla lennu tühistamine,” põhjendab Lufthansa.
Lufthansa hinnangul propageerib seisukohta „Raha versus kiire saabumine“ hüvitiste sissenõudmise tööstus – nn claim farms ehk „nõudefarmid”– teenused, mis aitavad reisijatel lennufirmadelt rahalisi hüvitisi välja nõuda ja võtavad selle eest suuri vahendustasusid.
Mis edasi?
„Oluline on rõhutada, et otsus ei ole veel lõplik,” tuletab meelde taristuminister Kuldar Leis.
Nüüd on kord Euroopa Parlamendi käes – kas see suudab välja töötada tasakaalustatud süsteemi, millega oleksid rahul nii reisijad kui ka lennufirmad?
„Parlament võib teha muudatusi, täiendusi või isegi eelnõu tagasi lükata,“ ütleb Leis. „Eeldatakse, et kokkulepe saavutatakse järgmisel aastal.“
ARVAMUS
Jekaterina Piunova,
Facebooki grupi „Esto Turisto – Eesti reisiklubi“ looja, staažikas reisija
„Reisijate jaoks ei muutu põhimõtteliselt midagi, lennufirmad säästavad palju raha. Muidugi on meeldiv saada 400 eurot 4-tunnise ootamise eest, nüüd lihtsalt tuleb selliseid meeldivaid üllatusi vähem. Näiteks hilines hiljuti meie lend Riiast Tallinna 6,5 tundi. Täpsemalt, meie lend lendas ilma meieta ja meid pandi lähimale vabale lennule. Kui eelmisel korral lennuk Riias hilines, oli hilinemine 2 tundi ja 40 minutit – ehk hüvitisest jäime ilma.
Kõik hilinemisega seotud kulud – toitlustus, ööbimine ja muu – saab ikkagi hüvitada kindlustuse kaudu, kui see on olemas. Kindlustus katab hilinemise või tühistamisega põhjustatud kulud, kuid see toimib ka praegu nii.
Kommentaar
Kui tihti reisijad lennufirmade peale kaebavad?
Merli Siitan
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) turismiekspert
Reisimisega seoses laekub TTJA-le kaebusi praktiliselt iga päev. Lennureisijate pretensioonid on peamiselt seotud lendude tühistamise, pikkade hilinemiste ja hüvitise nõuetega.
Kui lend tühistatakse või hilines sedavõrd, et reisija saabus sihtkohta kolm tundi või rohkem plaanipärasest ajast hiljem, tekib tal õigus hüvitisele. Selle suurus sõltub lennu pikkusest ja on 250, 400 või 600 eurot.
Reisijal ei ole õigust hüvitisele, kui tõrke põhjuseks olid lennufirmast sõltumatud erakorralised asjaolud, näiteks ilmastikutingimused, mida mõistlike meetmete rakendamisel ei oleks saanud vältida.
Peamine küsimus kaebuste puhul seisnebki selles, kas asjaolud olid erakorralised ja kas reisijal on õigus hüvitisele. Reisija seisukohast on oluline, et vedaja tunnistaks tema nõuet või, erakorraliste asjaolude korral, annaks piisavalt teavet, miks tema arvates hüvitise nõuet rahuldada ei saa.
Hüvitise nõudega peab reisija esmalt pöörduma lennufirma poole, kes on kohustatud vastama kahe kuu jooksul. Kui vedaja ei ole vastanud või reisija ei ole saadud vastusega nõus, võib ta abi saamiseks pöörduda pädeva riigiasutuse poole.”
Kommentaar
Miks lennud hilinevad?
Margot Holts, Tallinna lennujaama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht
Lennud hilinevad kõigil lennufirmadel ja põhjused võivad olla väga erinevad. Usun, et võrreldes teiste lennujaamadega on Tallinna lennujaamas hilinemisi umbes sama palju, võib-olla isegi vähem, kuna me reageerime lennujaamana paindlikult ja oleme valmis kiiresti tegutsema. Lennujaama enda või maapealse teeninduse süül tekkinud hilinemised moodustavad vaid väikese osa kõigist hilinemiste põhjustest.
2024. aasta statistika kohaselt väljub enamik lende õigeaegselt või isegi veidi varem. Täpsemalt: umbes 80–85% lendudest väljub graafiku järgi või kuni 15-minutilise hilinemisega – selliseid lende peetakse rahvusvaheliste standardite järgi endiselt täpseteks. Tõsiste hilinemiste (üle ühe tunni) osakaal ei ületa tavaliselt 5% kõigist Tallinnast väljuvatest lendudest.
Oluline on märkida, et Tallinna lennujaam ei vastuta lennugraafiku muudatuste eest – hilinemiste või tühistamiste põhjused sõltuvad enamasti lennufirmadest või välistest teguritest.
Tüüpilised hilinemise põhjused:
- Ilmastikutingimused, mis mõjutavad lennuliiklust nii Tallinnas kui ka siht- või ümberistumiskohtades.
- Lennufirmade operatiivprobleemid, nagu meeskonna vahetused, tehnilised kontrollid või lennukite ümberpaigutamine.
- Ahelreaktsioonid lennuliikluses, kui hilinemised teistes Euroopa lennujaamades mõjutavad ka lende Tallinna.
- Õhuruumi ülekoormus või lennuliikluse piirangud, eriti suvehooajal.
- Lennukite tehnilised rikked – kõiki lennukite tehnilise seisukorraga seotud küsimusi käsitletakse ohutuse tagamiseks alati väga tõsiselt.
Kommentaar
Augusts Zilberts, Air Baltic Corporation AS avalike suhete juht:
„AirBaltic toetab selget ja tasakaalustatud seadusandlust reisijate õiguste valdkonnas. Praegune EL-i määruse 261 reform peaks aitama vähendada tõrgete arvu ja võimaldama lennufirmadel tõhusamalt graafikut taastada – ja just seda, nagu praktika näitab, hindavad reisijad kõige rohkem.
Hoolimata tarbijaorganisatsioonide murest ei mõjuta kavandatavad muudatused meie kohustust osutada tõrgete korral abi ja tuge. Eesmärk peaks olema õiglane ja läbipaistev regulatsioon, mis kaitseb reisijaid, kuid arvestab samal ajal lennufirmade tegelike tööpiirangutega.
Seadusandliku protsessi jätkudes Euroopa Parlamendis loodame, et arvesse võetakse kõigi huvitatud osapoolte – reisijate, lennuettevõtjate ja reguleerivate asutuste – arvamusi, et saavutada tasakaalustatud ja õiglane tulemus.”
Mida öeldakse LOT Polish Airlinesis?
„Hilinemise lävendi tõstmine kolmelt neljale tunnile võimaldab lennufirmadel teha maksimaalseid jõupingutusi lennu graafikujärgseks täitmiseks – selle aja jooksul saab lennufirma kõrvaldada rikke, leida varuosi, organiseerida lennuki või meeskonna asendamise. Kavandatavad muudatused aitavad leida tasakaalu reisijate õiguste ja lennufirmade tegelike töötingimuste vahel ning näevad ette peaaegu 30 uut sätet, mis tugevdavad reisijate kaitset.
Oluline on rõhutada, et määruse nr 261/2004 eesmärk ei ole niivõrd hüvitiste maksmine, kuivõrd reisijate tõhusa kaitse tagamine reisitõrgete korral.
Uued reeglid võivad mõjutada ka nõuete vormistamisega tegelevate ettevõtete tööd, soodustades lahendusi, mis lihtsustavad reisijatel oma õiguste iseseisvat kaitsmist. Selline muudatuste suund vastab nii reisijate kui ka lennuettevõtjate huvidele.”
Meelespea
Õigus abile ja hoolitsusele
Lennufirma põhiline kohustus on osutada hilinenud lennu reisijatele abi ja hoolitsust. Hoolitsus- ja abikohustuse ulatus sõltub eelkõige hilinemise kestusest.
Kui väljalend:
hilineb kaks tundi või rohkem, on lennufirma kohustatud pakkuma reisijatele ooteajale vastavas koguses süüa ja juua ning tagama tasuta sidevõimaluse (2 tasuta telefonikõnet, faksiteade või e-kirja saatmise võimalus);
hilineb viis tundi või rohkem, peab lennufirma pakkuma reisijale piletihinna hüvitamist tühistatud reisi osa või osade eest ning toimunud reisi osa või osade eest, kui lend muutub reisija esialgse reisiplaani jaoks kasutuks, ja vajadusel tagasilendu esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel;
lükatakse järgmisele päevale, peab lennufirma pakkuma reisijatele lisaks toitlustusele ja tasuta majutusele ka vajadusel transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.
Kui lennufirma reisijale eelnevat ei paku ja reisija tasub ise oma toitlustuse ja majutuse eest, peab lennufirma üldjuhul hiljem vastavad mõistlikud ja otstarbekad kulud hüvitama. Selleks tuleb säilitada kõik vastavad kviitungid.
Teave lennureisijate õiguste ja kaebuse esitamise korra kohta (eesti keeles): https://ttja.ee/lennureisijale
