Kevad tähendab paljudele lisaks päikesele ja soojusele ka pisaraid, nohu ja pidevat sügelust. Üha enam inimesi kurdab mitte ainult õietolmu põhjustatud reaktsioonide, vaid ka ehete ja riiete tekitatud lööbe, tavapäraste toitude järel tekkiva kurgukipituse ning putukahammustustele järgneva tugeva reaktsiooni üle. Miks immuunsüsteem „mässama“ hakkab, millised allergiad on meil levinud ja mis aitab sümptomeid leevendada, uuris MK-Estonia.
Kevadel täituvad apteegid sarnaste kaebustega inimestega: ühed otsivad leevendust silmade sügelusele ja nohule, teised kreemi ootamatu lööbe vastu, kolmandad hakkavad esimest korda mõtlema sellele, miks mõni toiduaine tekitab suus ebameeldivat kipitust hakkavad kõrvad sügelema.
Allergia võib avalduda väga erinevalt ning kujuneb sageli ootamatuks katsumuseks, mis mõjutab igapäevaelu, tööd ja puhkust. Sageli ei mõista inimesed kohe, millega ebameeldivad sümptomid seotud on, püüavad nendega ise toime tulla või loodavad, et need mööduvad iseenesest.
Tsivilisatsiooni haigus?
„Immuunhaigused on viimastel aastakümnetel tõepoolest sagenenud – seda kinnitavad ka teadusandmed,“ ütleb Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna spetsialist Marina Šunina. „Allergiliste haiguste, nagu astma, atoopiline dermatiit, allergiline riniit ja toiduallergia, sagenemine viimastel aastakümnetel on hästi dokumenteeritud epidemioloogilistes uuringutes, eriti kõrge sotsiaal-demograafilise indeksiga riikides ja linnastunud piirkondades.“
Spetsialisti sõnul mõjutab seda korraga mitu tegurit. „Ühest küljest seostatakse allergiate leviku suurenemist inimeste elustiili- ja keskkonnamuutustega. Teisest küljest suureneb allergiaga inimeste absoluutarv ka rahvastiku eluea pikenemise tõttu.“
Eraldi tähelepanu pööravad teadlased sellele, kuidas kujuneb immuunsüsteem varases lapsepõlves.
„Mitmekesine elukeskkond ja kokkupuude erinevate mikroobidega, eriti esimestel eluaastatel, aitab immuunsüsteemil õppida eristama ohutuid ja kahjulikke signaale,“ ütleb spetsialist.
Just seetõttu toetavad allergoloogid laste varajast tutvustamist potentsiaalsete allergeenidega.
„Näiteks muna tutvustamine on soovitatav vanuses 4–6 kuud, eelistatult keedetud või kuumtöödeldud kujul. Eriti oluline on alustada väikestest kogustest ja suurendada kogust järk-järgult. Selline varajane kokkupuude vähendab oluliselt munaallergia riski,“ rõhutab Šunina.
Samuti on tema sõnul hea, kui imik puutub kokku erinevate lemmikloomadega ja veedab võimalikult palju aega looduses.
Teaduskirjanduses on kirjeldatud ka mehhanisme, mis võivad seletada allergiate sagenemist.
„Nn hügieeni hüpotees väidab, et immuunsüsteemi areng varases elus sõltub mikroobide poolt antud signaalidest, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi reguleerimisele. Kui mikroobe on elukeskkonnas vähe, siis inimese immuunsüsteemis jääb domineerima allergiate teket soodustav immuunrakkude haru,“ selgitab spetsialist.
On olemas ka teine teooria – epiteelibarjääri hüpotees.
„Epiteelibarjääri hüpotees omakorda selgitab allergeenide sattumist meie organismi läbi kahjustunud naha, hingamisteede ja seedetrakti epiteeli. Nende barjääride kahjustamist kutsuvad esile näiteks pesuvahendid, õhusaaste, sealhulgas suitsetamine ning liigne antibiootikumide kasutamine,“ ütleb Šunina.
Ka linnakeskkond mängib oma rolli.
„Teadusuuringud on näidanud, et linnakeskkond ja vähene kokkupuude loodusega põhjustavad inimese mikrobioota (kehas elavate mikroorganismide) mitmekesisuse vähenemist. See võib soodustada kroonilise põletiku teket ja suurendada allergiliste haiguste riski,“ märgib ta.
Spetsialisti sõnul võivad aga mikrobioota mitmekesisuse vähenemisel olla ka laiemad tervisemõjud.
„Inimese kehas elavate erinevate bakterite liikide mitmekesisuse vähenemine soodustab kehas kroonilise põletiku tekkimist, ülekaalulisust ning metaboolse sündroomi (näiteks diabeet) ja südame-veresoonkonna haiguste (näiteks ateroskleroos) väljakujunemist,“ ütleb Šunina.
Ta rõhutab, et kokkupuude looduskeskkonnaga on oluline just seetõttu, et see aitab kujundada vastupidavamat ja mitmekesisemat mikrobiootat, mis on immuunsüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks hädavajalik.
Spetsialisti sõnul võivad tulevikus olukorda halvendada ka kliimamuutused.
„Sellised kliimamuutused, mis viivad õhu temperatuuri tõusu ja CO₂ kontsentratsiooni suurenemiseni, võivad tulevikus tõepoolest suurendada allergiate levikut. Kliima soojenemine pikendab õietolmu hooaega ning toob kaasa selle varasemat algust. Lisaks suurendab allergeensete taimeliikide leviku laienemine õietolmu tootmist,“ selgitab Šunina.
Ta lisab, et tähtsad on ka toitumine, elustiil ja stressitase.
„Ühekülgne, mikrotoitaine suhtes vaene toit, krooniline stress ja ebatervislik elustiil suurendavad epitelibarjääride läbilaskvust ja tõstavad allergia avaldumise riski. Lisaks kõik need faktorid võivad halvendada kontrolli juba olemasolevate allergiate üle,“ ütleb spetsialist.
Samas rõhutab Šunina, et riski on võimalik vähendada.
„Kasuks tuleb näiteks tubakasuitsu vältimine, kiudainerikas ja mitmekesine dieet ning laste varajane kokkupuude loodusliku keskkonnaga,“ ütleb ta.
Apteegikevad
Kevade saabudes on apteegid ühed esimesed kohad, kus on eriti selgelt näha, et allergiahooaeg on alanud. Proviisorid tõdevad, et enamik inimesi pöördub abi saamiseks nohu, silmade ja nina sügeluse ning aevastamisega – just nii avaldub kõige sagedamini reaktsioon taimede õietolmule.
Nagu ütleb Südameapteegi proviisor Gerda Nelis, on pöördumiste arvu kasv märgatav juba märtsis.
„Kõige sagedamini pöördutakse kevadel apteeki eelkõige ülemiste hingamisteedega seotud allergiasümptomitega: allergiline nohu või nn heinapalavik (vesised silmad, nina; harilikult tingitud õietolmust). Tüüpilised kaebused on sage aevastamine, vesine või vastupidi kinnine nina, silmade sügelus ja liigne pisaravool, sügelus ninas ja kurgus, mõnikord ka köha või kurguärritus,“ selgitab ta.
Tema sõnul lisanduvad suve lähenedes ja soojade ilmadega ka teised reaktsioonide põhjused.
„Suvel muutuvad probleemiks ka putukahammustused ja nendega seotud allergilised reaktsioonid. Peamised kaebused on tugev sügelus ja mõnedel tundlikematel, allergilisematel inimestel võivad putukahammustused ka väga turse minna. Samuti võib õues viibides, näiteks aiatöid tehes, kokkupuude erinevate taimede või nende mahladega põhjustada nõgeslöövet ehk urtikaariat,“ märgib spetsialist.
Gerda Nelis rõhutab, et allergiaravimite nõudlus kasvab kevadel, juba märtsikuus, kui esimesed puud õitsema hakkavad ja lõpeb alles sügisel. Samas alustavad paljud patsiendid raviga liiga hilja.
„Sageli alustatakse ravi alles siis, kui sümptomid on juba tugevalt väljendunud. Samuti ei kasutata ravimeid piisavalt regulaarselt, kuigi hooajaliste reaktsioonide korral tuleks neid tavaliselt kasutada kogu allergiahooaja vältel,“ ütleb ta.
Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla märgib samuti, et allergia võib igapäevaelu oluliselt mõjutada.
Kuigi esmapilgul võivad need sümptomid tunduda kerged, võivad need igapäevaelu märkimisväärselt häirida – vähendada töövõimet, häirida und ja igapäevaseid tegevusi.
Farmatseut juhib tähelepanu, et kaebusi võivad süvendada ka mitmesugused mittespetsiifilised ärritajad, näiteks tubakasuits, külm õhk, viirusinfektsioonid või teatud ravimid.
Tema sõnul pöörduvad inimesed sageli abi saamiseks alles siis, kui sümptomid muutuvad tugevaks.
„Inimesed, kes juba teavad oma hooajalist allergiat, võivad ravimeid hakata kasutama juba enne õietolmuhooaja algust, et sümptomid üldse ei jõuaks tugevaks muutuda,“ märgib spetsialist.
Apotheka proviisor Maria Semtsova juhib tähelepanu veel ühele levinud probleemile – vigadele eneseravil.
„Inimesed võtavad sageli erinevate tootjate sama toimeainet sisaldavaid ravimeid. Me kõik teame, et on olemas nii originaalravimid, kui ka nende analoogid. Kui inimene vaatab ainult brändi nime ega märka toimeainet, siis juhtub, et ta võtab korraga topeltannuse. Alati on vaja kontrollida, milline toimeaine on pakendi peal,“ ütleb ta.
Samuti ei saa kõik patsiendid kohe aru, et tegemist on allergiaga.
„Tihti tullakse ja ei teata, et tegemist on allergiaga, sest sellised sümptomid on neil esimest korda. Samuti juhtub, et unustatakse, et ravim on peaaegu otsas, ning siis kiirustatakse apteeki kas päeva alguses enne apteegi avamist või viimasel minutil,“ märgib spetsialist.
Erilist tähelepanu soovitab ta pöörata lastele ja rasedatele.
„Mina pigem soovitan pöörduda arsti poole isegi siis, kui sümptomid kaovad pärast ravimi võtmist. Kunagi ei saa prognoosida, kuidas allergia edasi kulgeb, ning ravivõimalusi, mida me saame pakkuda, ei ole palju. Rasedatel ei saa alati uuringuid teha, sest meil ei ole piisavalt infot selle kohta, kuidas ravim võib lootele mõjuda,“ selgitab Maria Semtsova.
Diagnoosimine algab küsitlusest
Toiduallergia on endiselt üks enim arutletud teemasid, kuid spetsialistid rõhutavad: ebameeldivad sümptomid pärast söömist ei tähenda kaugeltki alati tõelist immuunreaktsiooni.
Synlabi laborispetsialist Kaidi Hunt märgib, et toiduallergia analüüsidest tellitakse kõige sagedamini lehmapiimavalgu vastaste IgE-antikehade uuring.
„See on kõige levinum üksikanalüüs toiduallergia tuvastamiseks. Sellele järgnevad sageduselt munavalge, nisu, sojaoa, maapähkli, kala ja kreveti analüüsid,“ selgitab ta.
Samas ei tähenda antikehade olemasolu veres veel tingimata allergilist haigust.
„Allergia diagnoosimine algab patseindi küsitlusest ehk anamneesi võtmisest ja selle eelduseks on sümptomid. Mingi toiduaine IgE veres ilma sümptomiteta ei tähenda allergiahaigust,“ rõhutab spetsialist.
Tema sõnul võib mõnel puhul toiduaine IgE veres näidata hoopis õietolmu ristallergiat.
„Näiteks nisu IgE esinemine veres on enamasti heintaimede õietolmu allergia ristreakstioon ja ei tähenda toiduallergiat nisu suhtes,“ selgitab Hunt.
Ta juhib tähelepanu ka levinud müüdile, nagu esineks toiduallergiat väga sageli.
„Umbes 25% inimestest ühiskonnas arvab, et neil või nende lastel on toiduallergia. Tegelikult esineb IgE vahendatud toiduallergiat ligikaudu 5–10% lastest ja umbes 5% täiskasvanutest,“ ütleb spetsialist.
Lõplikult saab diagnoosi kinnitada ainult provokatsioonitestiga, mida peetakse toiduallergia diagnoosimise „kuldstandardiks“.
„Teine probleem seisneb selles, et sümptomite järgi ei ole võimalik vahet teha toiduallergial ja toidutalumatusel. Toidutalumatus on see, kui mõni toit või selle komponent kutsub esile haigustunnused, kuid need ei teki IgE antikehade või immuunrakkude toime tagajärjel,“ selgitab Hunt.
Ta rõhutab, et reaktsiooni esilekutsuv antikehade tase võib oluliselt erineda sõltuvalt nii toiduainest kui ka inimese individuaalsetest omadustest.
Eneseravi ja riskid
Paljud Eesti elanikud püüavad allergiasümptomeid leevendada iseseisvalt – sealhulgas käsimüügiravimite abil. Ravimiameti andmetel on nõudlus selliste vahendite järele järk-järgult kasvanud.
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla märgib, et viimasel aastatel on allergiavastaste ravimite kasutamine suurenenud.
„Viimase 10 aasta lõikes näitab kasutamine mõõdukat kasvutrendi, keskmiselt +5% aastas. Kvartalite lõikes joonistub selgelt välja II kvartal (aprill, mai, juuni), kui allergiavastaste ravimite kasutamine pea kahekordistub. Seega hooajaliste allergiate osakaal on märkimisväärne,“ ütleb ta.
Tema sõnul ei näita kõrvaltoimete andmed ulatuslikke probleeme ravimite vale või liigse kasutamisega.
„Statistika ja kõrvaltoimete teatiste põhjalt me märkimisväärseid probleeme allergiavastaste ravimite väärkasutusega ei näe,“ märgib Uusküla.
Siiski esineb üksikuid vigu.
„Võimalik, et kasutatakse allergiatablette ninakinnisuse raviks, samas oleksid efektiivsemad ninna manustatavad kortikosteroidid – see vajaks arsti hindamist. Võimalik, et kasutatakse mitut allergiaravimit üheaegselt, mis võib põhjustada üleannustamist ja suurendab kõrvaltoimete riski,“ selgitab ta.
Eksperdi sõnul võib olla vajalik kasutada alllergiavastaseid ravimeid ka pikaajaliselt, kuid seda tuleks teha arsti järelevalve all.
„Allergiaravimitel on ka mitmeid kõrvaltoimeid: 1. põlvkonna antihistamiinikumidel: uimasus ja unisus, kukkumised (seetõttu ei sobi hästi eakatele), suukuivus, kõhukinnisus, ka uriinipeetus, südamerütmihäired (eriti üleannustamisel ja koos teiste südame rütmi mõjutavate ravimitega); lastel võib aga põhjustada hoopis rahutust. 2.põlvkonna antihistamiinkumid põhjustavad vähem uimasust, kuigi see võib siiski tekkida; lisaks suukuivus, peavalu, iiveldus,“ ütleb Uusküla.
Ta rõhutab, et väljendunud sümptomite korral ei pruugi eneseravi olla piisav.
„Väga tugevate allergianähtude puhul tuleks kindlasti arstiga konsulteerida, nt õhupuudus, vilistav hingamine, näo/keele turse, neelamisraskus, minestus; raseduse ja imetamise korral, samuti kui kaasnevad teised haigused (eriti maksa- ja neeruhaigus ning südamerütmihäired), samuti laste puhul. Kui sümptomid püsivad üle 2-4 nädala, tuleks samuti arstiga nõu pidada,“ märgib spetsialist.
Tema sõnul on ohutu ravi peamine reegel mitte valida ravimeid pimesi.
„Alati tasub arsti või apteekri poole pöörduda, kui allergiaravim ei toimi või tekitab kõrvaltoimeid. Teatud antihistamiinikumid tekitavad uimasust ja unisust, seega autoroolis olijad peavad neid ravimeid kasutades tähelepanelikud olema,“ hoiatab Uusküla.
Teadmiseks
Mida tähendab diagnoosimise „kuldstandard“ – provokatsioonitest
Toiduallergia diagnoosi saab lõplikult kinnitada ainult allergeeniga tehtava provokatsioonitesti abil (oral food challenge).
See on meetod, mille käigus antakse patsiendile arsti järelevalve all järk-järgult üha suuremaid oletatava allergeeni annuseid, et näha, kas tekib allergiline reaktsioon. Testi tehakse ainult raviasutuses, kuna esineb raske reaktsiooni, sealhulgas anafülaksia oht.
Seda peetakse kõige täpsemaks toiduallergia diagnoosimise meetodiks, eriti juhul, kui nahatestide või IgE vereanalüüsi tulemused jäävad ebaselgeks.
Just seetõttu nimetatakse seda allergoloogias diagnoosimise “kuldstandardiks”: positiivne tulemus kinnitab vajadust konkreetset toiduainet vältida, negatiivne aga võimaldab selle ohutult menüüsse tagasi tuua.
Kommentaar
Maigi Eisen, PERH-i naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja
Kontaktallergia niklile on väga levinud. 2019. aasta andmetel esines Euroopas 11% ja 2021. aastal Ameerikas 24% testitutest kontaktallergia niklile.
Euroopas on vähenemine tingitud Euroopa Liidu direktiividest, mis sätestab nikli lubatud sisalduse esemetes, mis on kontaktis nahaga nagu ehted, vöö ja nööbid aga ka kosmeetikatooted.
Kontaktallergia tekib kontakti kohale ja laieneb esmaskontakti kohast kaugemale. Riietest tingitud dermatiiti paikneb eelkõige kaenla all või nahavoltides, kus on tihedam kontakt nahaga.
Reaktsioon ei teki alati kohe. Kontaktallergia tekib reeglina järgmisel või ülejärgmisel päeval aga võib ka tekkida alles 5-7 päeva möödumisel. Tegemist on nn aeglast tüüpi allergiaga.
Probleem pole uutes asjades, vaid materjalis, mida nende toodete tegemiseks on kasutatud. Kui inimene on allergiline näiteks kummimaterjalile, mida jalatsite valmistamiseks kasutatakse, siis ei ole tähtis, kas toode on uus või vana. Higistamine soodustab keemiliste ainete kontakti nahaga ja seetõttu ka kontaktallergia kujunemist.
Pesuvahenditest põhjustab kõige sagedamini reaktsioone lõhnaained, vähem põhjustavad lööbeid konservandid ja pesuvahendid ise.
Näiteks pesuaine cocoamidopropyl betaine põhjustab sageli tundliku nahaga isikutele ärritusreaktsioone aga võib põhjustada ka kontaktallergiat. Pigem peaksid tundliku nahaga isikud eelistama apteegikosmeetikat.
Dermatiit ei ole eristatav kliinilise pildi järgi, kas on tegemist ärritus või allergilise kontaktdermatiidiga. Tuleb teha epikutaantestid ehk lapitestid, et kontaktallergeen välja selgitada. Ärritusdermatiiti on 2/3 juhtudel ja allergilist dermatiiti 1/3 juhtudest ehk oluliselt harvem.
Arsti poole peaks pöörduma ebaselgete dermatiitide põhjuste väljaselgitamiseks. Kindlasti ka tööga seotud dermatiitide korral.
Juuste värvides kasutatav aine parafenüleendiamiin põhjustab vahel väga tugevaid reaktsioone näole ja kaelale ning inimene vajab erakorralist abi. Õnneks Euroopa Liidu direktiivid on keelustanud selle värvaine kasutamise juuksevärvides, kuid juuksevärve tuuakse ka naaberriigist sisse, kus tooted sisaldavad endiselt seda ainet.
Päikesega võivad ketoprofeeni sisaldavad põletiku-ja valuvastased kreemid – geelid põhjustada suurte villidega ulatuslikke lööbeid. Selliste reaktsioonide tekkimisel vajab inimene juba erakorralist haiglaravi.
Apteekri nõuanded
Südameapteegi TOP 5 kõige populaarsemat käsimüügiravimit allergia vastu
Mariana Džaniašvili, proviisor
- Tabletid (toimeaine loratadiin)
Millal kasutada: hooajaline allergiline riniit (ninakinnisus, aevastamine), pisaravool, silmade punetus ja sügelus, nõgeslööve. Ei põhjusta tugevat unisust (2. põlvkonna antihistamiinikum).
Oluline: toime ei avaldu kohe (tavaliselt 1–3 tunni jooksul), maksahaiguste korral tuleb olla ettevaatlik. - Tabletid (toimeaine tsetirisiin)
Millal kasutada: tugev sügelus, nahareaktsioonid, allergiline nohu, pisaravool. Toimib kiiremini kui loratadiin, leevendab hästi nahasümptomeid.
Oluline: võib põhjustada kerget unisust, autojuhtimisel tuleb olla ettevaatlik. - Tabletid (toimeaine desloratadiin)
Millal kasutada: tugevad sümptomid (aevastamine, ninakinnisus, sügelus, pisaravool), krooniline allergia. Tegemist on loratadiini kaasaegsema metaboliidiga. - Tabletid (toimeaine bilastiin)
Millal kasutada: allergiline riniit (aevastamine, ninakinnisus ja sügelus), allergiline konjunktiviit (sügelus, pisaravool, punetus), nõgestõbi (sügelus, lööve). Peaaegu ei tekita unisust, toime kestab kuni 24 tundi (võetakse 1 kord ööpäevas). 2. põlvkonna antihistamiinikum.
Oluline: võtta tühja kõhuga (1 tund enne sööki või 2 tundi pärast), kuna toit vähendab ravimi efektiivsust. - Sprei (toimeaine aselastiin) – ninasprei/silmatilgad
Millal kasutada: allergiline nohu, silmade sügelus ja punetus. Leevendab kiiresti sümptomeid.
Oluline: silmatilkade kasutamisel arvestada kontaktläätsedega, pudelit tohib kasutada mitte kauem kui 4 nädalat pärast avamist.
