Paljudel naistel tekitab ainuüksi menopausi mainimine ärevust ja masendust. Isegi selleteemalised naljad kõlavad tavaliselt üsna süngelt – jutt käib nooruse lõpust ning energia ja elurõõmu kadumisest. Kuid 40-aastaselt, nagu ütles tuntud filmikangelanna, elu alles algab! Kuidas sümptomitega toime tulla, muuta menopaus vananemishirmust hoopis küpsuse ja sisemise taaskäivituse etapiks ning millised on menopausile eelneva perioodi eripärad, räägib Medicum kliiniku naistearst Viktoria Mirošnikova.
– Teeme alustuseks mõisted selgeks: mis on perimenopaus ja mille poolest see erineb menopausist?
– Kui rääkida üldiselt ealiste hormonaalsete muutuste etappidest, siis üle neljakümneaastaste naiste puhul eristatakse tavaliselt perimenopausi ja menopausi ennast.
Menopaus on sisuliselt üks punkt ajas. See fikseeritakse siis, kui menstruatsioon on puudunud 12 kuud järjest. Kui tsüklit pole olnud terve aasta, loevad arstid menopausi saabunuks.
Perimenopaus on menopausile eelnev üleminekuperiood. Sel ajal hakkab naissuguhormoonide, eelkõige östrogeeni ja progesterooni tase kõikuma ning järk-järgult langema.
See etapp võib alata üsna vara. Keskmiselt tekivad esimesed muutused umbes 40–45-aastaselt, vahel isegi varem – 5–10 aastat enne menstruatsiooni täielikku lakkamist. Sel ajal ehitab organism hormonaalsüsteemi tasapisi ümber.
Sümptomitest ilma hirmuta
– Milliste märkide järgi võib naine aru saada, et see etapp on juba käes?
– Naissuguhormoonide – progesterooni ja östrogeeni – tase ei lange järsult, vaid järk-järgult.
Esmalt hakkab reeglina langema progesterooni tase. Sel ajal muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks, kuid selgelt väljendunud kliimaksi sümptomid – näiteks tugevad kuumahood (äkitselt tekkiv soojatunne ülakehas, mis levib kõige intensiivsemalt näole, kaelale ja rinnale) – enamasti veel puuduvad.
Hiljem langeb ka östrogeenide tase ja siis muutuvad sümptomid märgatavamaks.
Märkide hulka kuuluvad on öine higistamine, probleemid juuste ja nahaga, kontsentratsioonivõime langus, unustamine ning “udu peas” tunne.
Eriti tugevad ilmingud tekivad sageli perioodil, mil menstruatsioon on puudunud juba mitu kuud – pool aastat või isegi aasta. Sel ajal on sümptomaatika tavaliselt kõige tugevamini väljendunud.
– See hirmus sõna „kuumahood“… Kuidas neist jagu saada?
– Jah, kuumahood ja öine higistamine on perimenopausi ühed sagedasemad sümptomid. Kuid ka siin on kõik väga individuaalne.
Mõned naised ütlevad, et kuumahood võivad tekkida mitu korda päeva jooksul. Samuti kurdetakse vererõhu kõikumise, enesetunde halvenemise ja tugeva kuumatunde üle – sellistel hetkedel tekib tahtmine aken avada või värske õhu kätte minna.
Teistel möödub kõik palju kergemalt: kuumahood tekivad alles esimesel paaril aastal pärast menstruatsioonide lakkamist ning seejärel vaibuvad ega tekita enam suurt ebamugavust.
Kuumahood võivad elukvaliteeti märkimisväärselt mõjutada, iseäranis öösiti, kuna need häirivad und. Naine võib ärgata öö jooksul mitu korda, vahel muutuvad riided või voodipesu higist niiskeks. Selle tulemusel ei maga inimene end välja ja tunneb hommikul tugevat väsimust.
Eksisteerivad ka teatud päästikud, mis võivad seda seisundit esile kutsuda. Nende hulka kuuluvad kofeiin, vürtsikas toit, suitsetamine ja alkohol – kõik need tegurid võivad hoogude sagedust suurendada.
Teisalt aitavad enesetunnet leevendada mõned lihtsad abinõud. Näiteks hästi tuulutatud ruumid ja regulaarsed jalutuskäigud.
– Kas vastab tõele, et menopaus on muutunud „nooremaks“? Millised tegurid seda protsessi kiirendavad?
– Viimastel aastakümnetel on tõepoolest märgata tendentsi nende hormonaalsete muutuste varasemale saabumisele.
Seda võivad soodustada krooniline stress ja läbipõlemine. Stressihormoon kortisooli kõrgenenud tase kurnab organismi ja avaldab mõju reproduktiivsüsteemile.
Olulist rolli mängivad ka keskkonnategurid – näiteks kokkupuude mürgiste ainetega, mida meil ei ole alati võimalik kontrollida.
näiteks munasarjaoperatsioonid või emaka eemaldamine. Sellistel puhkudel räägitakse kirurgilisest menopausist.
Ning mõistagi on suure tähtsusega elustiil: suitsetamine, alkohol, toitumine, unepuudus. On andmeid, et suitsetavad naised jõuavad menopausi keskmiselt paar aastat varem kui mittesuitsetajad.
Kõik on individuaalne
– Kuivõrd mõjutab üldine tervislik seisund naise enesetunnet sel perioodil? Paljudel on ju kroonilised ja autoimmuunhaigused. Näiteks on üsna sagedased kilpnäärmeprobleemid.
– Perimenopausi ajal võivad autoimmuunhaigused ägeneda. Näiteks luupus, vahel tugevnevad ka reumatoidartriidi sümptomid. Samuti võivad progresseeruda kilpnäärmehaigused, nagu hüpotüreoos, hüpertüreoos ja teised.
Mõnikord ei oska naised seda isegi kahtlustada ja panevad sümptomid vanuse arvele. Näiteks hüpotüreoosi korral, mil kilpnäärme talitlus aeglustub, tekivad nõrkus ja väsimustunne.
Sümptomaatika võib sarnaneda menopausi ilmingutega, mistõttu naine arvab, et tegemist on lihtsalt hormonaalsete muutustega. On oluline kontrollida kilpnäärmehormoone, et probleemile õigel ajal jaole saada.
Samuti väheneb naistel sel perioodil luutihedus 3–15 protsenti. Selle tulemusena tekib niinimetatud haprate luude murdude risk. Sageli ei seosta naised neid perimenopausiga, pidades põhjuseks vaid õnnetut kukkumist. Luukoe seisundit ja osteoporoosi riski hinnatakse spetsiaalsete uuringutega, näiteks DXA abil.
– Kuidas aitab hormoonravi? Paljud kardavad seda ehkki räägitakse, et tänapäevased ravimid pole enam need, mis aastakümneid tagasi…
– Hormoonravi on kasutatud juba aastakümneid ja selle abil saab menopausiga seotud ebamugavustunnet oluliselt leevendada.
Kuid kõik on väga individuaalne. Üks naine elab perimenopausi ja menopausi üle üsna rahulikult, teine aga võib sümptomite käes tugevalt kannatada. Seetõttu lähtume eelkõige kliinilisest pildist ja patsiendi kaebustest.
Hormoonasendusravi ei tasu karta, sest tavaliselt kasutatakse üsna madalaid hormooniannuseid, mis on võimalikult lähedased loomulikele. Seejuures võetakse kindlasti arvesse võimalikke riske, patsiendi anamneesi ja kroonilisi haigusi.
Õigeaegne teraapia, eriti kui tegemist on varajase menopausiga – näiteks alla 45-aastastel –, võib olla isegi näidustatud. See aitab vähendada osteoporoosi ja südame-veresoonkonna haiguste riski.
Tavaliselt kasutatakse kahe hormooni – östrogeeni ja progesterooni – kombinatsiooni. See skeem aitab hoida hormonaalset tasakaalu ja kaitseb samal ajal emaka limaskesta.
– Aga kuidas on lood onkoloogiliste riskidega?
– Kui räägime onkoloogilistest riskidest, peame silmas eelkõige rinnanäärmevähi riski. Siin on aga üks oluline nüanss – preparaatide tarvitamise kestus. Jutt käib ravist, mis kestab enam kui viis aastat.
Samuti täpsustame alati perekondlikku anamneesi – kas lähisugulastel on esinenud onkoloogilisi haigusi, sest ka see võib riski suurendada.
Kuni viieaastase hormoonasendusravi puhul peetakse neid riske aga minimaalseks.
Tervis ohverdusteta
– Hormonaalsete muutustega seostatakse reeglina ka kaalutõusu pärast neljakümnendat eluaastat. Miks see juhtub?
– Kaalutõus pärast neljakümnendat on üsna kompleksne protsess. Siin mängivad rolli nii hormonaalne ümberkorraldus, ainevahetuse aeglustumine kui ka elustiili muutused.
Östrogeenitaseme langus on üks peamisi põhjuseid. Organism hakkab otsima nende hormoonidele teisi allikaid ja üheks neist on rasvkude. Rasvkoes toimub androgeenide – meessuguhormoonide, mida vähesel määral on ka naistel – muundumine östrogeenideks. Seetõttu võib keha hakata rasva talletama, eriti kõhupiirkonnas.
Teine põhjus on ainevahetuse aeglustumine ja lihasmassi kadu. Juba pärast 30–40. eluaastat hakkab lihasmass järk-järgult vähenema. Kui naine ei ole füüsiliselt aktiivne, kuid toidu kalorsus jääb endiseks, kulgeb see protsess veelgi kiiremini. Lihased põletavad rohkem energiat kui rasvkude, mistõttu toobki nende vähenemine kaasa ainevahetuse aeglustumise.
Veel üks tegur on insuliiniresistentsus. Organism muutub insuliini suhtes vähem tundlikuks ja see soodustab samuti rasva ladestumist, eriti just vöökohas.
Ja nagu juba mainitud – krooniline stress. Kõrgenenud kortisoolitase soodustab rasva ladestumist siseorganite ümber, tekitades nn vistseraalset rasva.
Ja veel üks oluline faktor – uni. Stressi ja kuumahoogude tõttu halveneb sageli une kvaliteet. Sellest tuleneb väsimus, ärrituvus, meeleolukõikumised – perimenopausile tüüpilised märgid. Unehäired võivad samuti mõjutada ainevahetust ja soodustada lisakilode kogunemist.
– Kas insuliiniresistentsust saab toitumisega korrigeerida?
– Eelkõige on oluline vähendada suhkru – maiustuste, saiatoodete ja teiste kiirete süsivesikute – tarbimist.
Toitumisel on siin võtmeroll. Menüüs peaks olema rohkem kiudaineid – eelkõige köögi- ja puuviljade arvelt.
Keskmiselt soovitavad spetsialistid tarbida umbes 400 grammi köögi- ja puuvilju päevas.
Samuti on kasulik vähendada toidu üldist kalorsust – näiteks piirates portsjonite suurust.
Suur tähtsus on ka unel. Soovitatav on kujundada regulaarne unerežiim, sest une ajal taastab organism jõuvarusid. Täisväärtuslik puhkus aitab normaliseerida kortisooli taset.
Stressi elust täielikult välistada on võimatu, kuid pingete maandamiseks saab kasutada mitmesuguseid meetodeid – näiteks füüsilisi harjutusi, joogat või lõdvestustehnikaid.
– Kui palju peaks üle neljakümnene naine ideaalis magama?
– Soovitavalt mitte vähem kui 7–8 tundi. On arusaadav, et reaalses elus see alati ei õnnestu: paljudel on töö, perekond ja erinevad kohustused. Siiski on oluline sellise režiimi poole püüelda.
Näiteks selleks, et paremini magada, võiks vähemalt 30 minutit enne uinumist lülitada välja ekraanid – teleri, telefoni jm.
– Millised füüsilise koormuse liigid on perimenopausi ajal eriti kasulikud?
– Tasub eraldi rääkida jõutreeningust. See aitab säilitada lihasmassi, parandab ainevahetust ning mõjub positiivselt luudele ja liigestele, vähendades osteoporoosi riski.
Mõnikord langevad naised äärmustesse ja valivad väga intensiivsed kardiotreeningud. Mina sellist lähenemist ei soovitaks, kuna liigne koormus võib organismi kurnata ja stressi süvendada.
Jõutreeningud – näiteks jõusaalis lihastele suunatud harjutused – annavad tavaliselt märgatavama ja püsivama efekti ning aitavad hoida organismi üldseisundit.
Heaks variandiks on ka jooga või pilates. Sellistes trennides on lisaks venitustele harjutused lihaste tugevdamiseks.
Treeningud oma keharaskusega või kergete hantlitega 2–3 korda nädalas on üks mõistlikumaid viise lihasmassi hoidmiseks sel perioodil.
Ära lase endal närtsida
– Paljud naised kurdavad sel perioodil ka psühhoemotsionaalse seisundi muutuste üle – ärrituvus, ärevus, libiido langus…
– Östrogeenid mõjutavad tõepoolest aju tööd ja meeleolu, seega on meeleolumuutused sel ajal igati võimalikud.
Lisaks võivad sellised sümptomid nagu kuumahood, öine higistamine ja unehäired samuti ärrituvust ja ärevust süvendada, mis loomulikult jätab oma jälje üldisele enesetundele ja elukvaliteedile.
Unepuuduse ja kurnatuse tõttu võib naisel tekkida kroonilise väsimuse tunne. Tekivad meeleolukõikumised, vahel depressiivsed seisundid, nn „udune tunne peas“. See kõik mõjutab ka seksuaaliha.
Kui sümptomid on tugevalt väljendunud, võib proovida hormoonasendusravi. Kuid alustada saab ka leebematest lahendustest.
Näiteks kasutada lokaalse toimega vahendeid. Kui rääkida libiido langusest, on probleem sageli seotud vaginaalse kuivusega. Sellistel puhkudel soovitame väikese östrogeenisisaldusega pehmendavaid kreeme või küünlaid.
Need preparaadid ei kanna endas praktiliselt mingeid onkoloogilisi riske, kuna doosid on väga väikesed. Neid võib kasutada üsna julgelt: need toimivad lokaalsel tasandil ja põhjustavad harva kõrvaltoimeid.
Tõsisem variant on süsteemne hormoonasendusravi tablettide või plaastrite kujul. See aitab tasakaalustada hormonaalset tasakaalu tervikuna, normaliseerib üldist enesetunnet: naine magab paremini, tunneb end energilisemana ja selle taustal võib tõusta ka libiido.
– Paljude jaoks on reproduktiivse funktsiooni hääbumine vanaduse ja närbumise märk. Kuidas säilitada ilu?
– Eelkõige on oluline teadvustada, et perimenopaus ja menopaus on loomulik eluetapp, mitte haigus.
Jah, hormonaalsed muutused võivad tõesti mõjutada nahka, juukseid ja figuuri. Kuid sellesse perioodi astumist tasub võtta pigem kui signaali teatud muudatuste tegemiseks oma elustiilis.
Kliimaks iseenesest ei muuda naist vanaks. Palju rohkem mõjutavad välimust tegevusetus, krooniline stress ja enesehoolitsuse puudumine.
Peamine saladus peitub oskuses kohaneda kehas toimuvate muutustega.
Naha puhul tasub rõhku panna sügavniisutamisele. Praegu on väga populaarsed hüaluroonhappe, keramiidide ja õlidega kreemid – need aitavad tugevdada naha kaitsebarjääri.
Hooldusesse võib lisada ka retinooli: see stimuleerib kollageeni tootmist, kollageen omakorda vastutab naha elastsuse eest.
Kasulikud on ka C-vitamiiniga tooted – need aitavad võidelda pigmendilaikudega.
Ja muidugi on kohustuslik päikesekaitse – SPF-kreemid, mis ennetavad fotovananemist.
Oluline on üle vaadata ka toitumine. Võib-olla tuleks suurendada valgu ja kasulike rasvade hulka menüüs – see aitab organismi toetada.
Unustada ei tohiks ka veetasakaalu – tuleb juua piisavalt vedelikku, et võidelda naha kuivusega seestpoolt.
Ning loomulikult füüsiline koormus. Kaks-kolm korda nädalas, kuid peamine on teha seda regulaarselt ja mitte pooleli jätta.
Enesehoolitsuse režiim
– Kuidas aru saada, et perimenopaus on lõppenud?
– Peamine meditsiiniline kriteerium on menstruatsiooni puudumine 12 kuu jooksul. Just seda peetakse menopausi saabumise kinnituseks.
Mõnikord kasutame ka laboratoorset diagnostikat – teeme hormoonide vereanalüüse. Abiks on ka ultraheliuuring, mis võimaldab hinnata munasarjade seisundit ja struktuuri.
Meie piirkonnas saabub menopaus keskmiselt umbes 50–52-aastaselt. Kuid teatud muutusi kliinilisel tasandil võib naine aga märgata palju varem.
– Milliseid vigu naised sel perioodil kõige sagedamini teevad?
– Sageli ignoreeritakse esimesi sümptomeid. See on eriti iseloomulik suhteliselt noortele naistele, kes elavad aktiivset elu, töötavad, kasvatavad lapsi.
Vahel ei pööra naine muutustele tähelepanu, kuna ta ei mõista, mis temaga toimub. Või paneb kõik vanuse arvele ja arvab, et sellega ei saagi midagi ette võtta.
Mõned naised võivad ebameeldivaid sümptomeid üsna kaua kannatada ega pöördu arsti poole.
Vead tekivad ka elustiilis – päevarütmis ja toitumises. Meie kaasaegne elutempo viib sageli unepuuduseni, kofeiini või alkoholiga liialdamiseni ning kiirete snäkkideni. Need tegurid võivad aga hoopis kuumahoogusid võimendada, halvendada und ja soodustada kaalutõusu.
Mõnikord on menüüs liiga palju kiireid süsivesikuid, ületöödeldud toite ja kiirtoitu. Need tekitavad veresuhkru kõikumisi ja võivad samuti üldist enesetunnet halvendada.
Mõni unustab füüsilise aktiivsuse sootuks. Teine äärmus on aga liialt intensiivsed kardiotreeningud. Kuid tähelepanu tasuks pöörata hoopis jõutreeningutele.
Veel üks levinud viga on see, et osad naised arvavad, nagu võiks ebaregulaarseks muutunud tsükli või üle 40-aastase vanuse puhul rasestumisvastastest vahenditest loobuda.
– Kas perimenopausi ajal on siiski võimalik rasestuda?
– Jah, seni kuni tsükkel kestab, isegi kui see on ebaregulaarne, võib ovulatsioon toimuda, mis tähendab, et säilib ka rasestumise tõenäosus.
Aga pärast menopausi saabumist ei ole rasedus enam võimalik. Seetõttu on perimenopausi ajal siiski oluline kasutada rasestumisvastaseid vahendeid.
– Enesetunne võib sel perioodil märgatavalt muutuda. Kuidas saab naine aru, milliseid sümptomeid võib pidada normaalseks ja millal oleks targem pöörduda arsti poole?
– Eelkõige – regulaarsed profülaktilised läbivaatused. Günekoloogi konsultatsioonil on soovitav käia umbes kord aastas.
Kui rääkida erakorralistest olukordadest, siis tsükli ebaregulaarsus iseenesest ei ole üldjuhul põhjus kiirkorras arsti poole pöördumiseks.
Kui aga menstruatsioone pole pikka aega esinenud ja seejärel algab väga tugev veritsus, tuleks seda olukorda hinnata üsna operatiivselt. Tugeva veritsemise korral tasub siiski pöörduda günekoloogi poole.
Sellised episoodid on võimalikud, sest sel perioodil võivad menstruatsioonid olla väga vererohked, vahel aga vastupidi – väga vähesed.
Seetõttu on peamine muutusi mitte karta, säilitades samal ajal tähelepanelikkus oma enesetunde suhtes.
Tervetel naistel on võimalik käia profülaktilises kontrollis ka ämmaemanda juures, kaebuste tekkimisel aga tuleks pöörduda juba naistearsti poole.
Ämmaemandaid seostatakse tihtipeale üksnes sünnitusega, kuid tegelikult saavad nad naisi aidata kogu elu vältel. Ravikindlustusega naistele on ämmaemanda vastuvõtt visiiditasuta.
– Mida te sooviksite 45-aastastele ja vanematele naistele?
– Eelkõige – suhtuge endasse hoolivalt.
Ärge unustage regulaarseid tervisekontrolle ega eirake sõeluuringuprogramme – need on ennetavad uuringud, mis aitavad võimalikke terviseprobleeme õigeaegselt märgata.
Näiteks emakakaelavähi uuringud ja mammograafia.
Perimenopaus ei ole elu ega nooruse lõpp. Keha muutub ja see on loomulik etapp, mille läbib iga naine.
Lülituge enesehoolitsuse režiimile! Kui soovite rohkem puhata – andke endale see võimalus.
Kui mingil hetkel on vaja kellelegi „ei“ öelda, siis on see vahel samuti õige. Oluline on õppida tähelepanelikumalt suhtuma oma vajadustesse ja hoidma oma ressursse.
Kui naine teab, et ta kontrollib regulaarselt oma tervist ja hoiab olukorda kontrolli all, on tal psühholoogiliselt kergem võimalike muutuste ja sümptomitega toime tulla.
Ning loomulikult on hädavajalik leida oma isiklik viis lõõgastumiseks. Olgu selleks siis mõni hobi, füüsiline aktiivsus, meditatsioon, kohtumised sõpradega või lihtsalt jalutuskäigud. Peamine on leida aega sellele, mis pakub rahulolu ja aitab end paremini tunda.
Infoks
Viktoria Mirošnikova, günekoloog
Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2014. aastal ning läbis sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri. Pärast residentuuri on ta töötanud naistenõuandlates nii Soomes kui Eestis. Eesti Naistearstide Seltsi liige.
Doktor Mirošnikova tegeleb peamiselt ambulatoorse günekoloogiaga. Oma igapäevatöös teeb ta günekoloogilisi ultraheliuuringuid, tegeleb rasedusaegsete terviseprobleemidega ja teostab ambulatoorseid günekoloogilisi protseduure.
