Eesti majandusolukord on jätkuvalt keeruline: maksud tõusevad, hinnad kerkivad ja paljude leibkondade rahaline vastupidavus nõrgeneb. Selle tulemusena seisab üha enam meie riigi elanikke silmitsi võlaprobleemidega. Mida saab kohustuste täitmiseks ette võtta ning kuidas hoida kohtutäituritega korrektseid suhteid – seda uuris MK-Estonia.
Olukorras, kus võlgadega on kimpus pea iga teine, muutub nende reguleerimise küsimus eriti teravaks teemaks. Kohtutäiturid Natalja Malahhova ja Oksana Kutšmei vastasid meie lugejaid huvitavatele küsimustele.
Abielulahutus ja võlad pooleks?..
„Mu abikaasal on võlad, on koostatud maksegraafik ja ta teeb makseid. Kuid me oleme lahutamas. Kas pärast lahutust läheb pool tema võlgadest mulle üle?” Larissа
Oksana Kutšmei: Antud küsimus ei ole otseselt seotud täitemenetlusega, kuna kohustuse iseloom (egemist on solidaarse või isikliku kohustusega) ei sõltu täitemenetlusest endast ega ka kohtutäituriga sõlmitud maksegraafikust.
Selleks, et anda põhjendatud hinnang, tuleb täpsustada vähemalt mõnda nüanssi:
- kas võlg tekkis abielu ajal või enne selle sõlmimist?
- mis otstarbel võeti laen, millest on nüüdseks saanud võlg?
- kas see oli seotud perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega?
- milline abikaasade varasuhe abielu ajal kehtis?
Natalja Malahhova: Kohtutäitur lähtub kohtuotsustest või muudest täitedokumentidest, olenevalt otsuse resolutsioonist. Kui otsuses on märgitud üks isik, oletame, et abikaasa, siis viiakse täitetoimingud läbi vaid tema suhtes ning seda tehakse ka pärast lahutust.
Kui kohtuotsuses on märgitud mõlemad abikaasad ja neil on solidaarne vastutus, siis maksegraafiku rikkumise korral võib sissenõude pöörata ka teise abikaasa sissetulekule ja varale.
„Dokumentide järgi saab eksmees miinimumpalka. Tegelikult on tema sissetulek oluliselt suurem, kuid kohtu poolt määratud elatist maksab ta miinimummääras. Samal ajal hoopleb tema uus silmarõõm sotsiaalmeedias pidevalt kuldehetega, mida mees talle kingib. Kas kohtutäitur saab kontrollida, kas mehe väljaminekute tase vastab deklareeritud sissetulekutele, ja arestida luksusesemed?“ Aljona
Oksana Kutšmei: Selline olukord on kohtutäituritele hästi tuttav. Täituril on õigus pöörata sissenõue ainult võlgnikule kuuluvale varale. Selleks kasutatakse registrite andmeid – kinnisvara, transport, ametlikud sissetulekud, kontod ja muud registreeritud varad.
Kui on alust arvata, et võlgnik varjab vara, võib sissenõudja taotleda võlgniku kohustamist esitama täieliku talle kuuluva vara nimekirja. Vajadusel kinnitatakse nende andmete õigsust vande all.
Sealjuures on oluline mõista: kolmandate isikute poolt sotsiaalmeedias demonstreeritud luksusesemed ei tõenda iseenesest, et need kuuluvad võlgnikule. Omandiõiguse tuvastamine võib sellistel puhkudel osutuda keeruliseks.
Natalja Malahhova: Seadus sätestab järgmist:
- Kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara.
- Kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks.
- Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja.
- Vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.
Selliste arestide seadmine on seotud märkimisväärse aja- ja ressursikuluga. Seetõttu langetab kohtutäitur otsuse, võttes arvesse meetme otstarbekust ning täite- ja tööjõukulude hüvitamise reaalset võimalust.
Tõsised mured
„Minu poeg kaotas neetud kiirlaenude tõttu kõik. Kas tema võlasummat on võimalik kuidagi vähendada? Kui jah, siis kuidas seda teha?“ Jekaterina
Natalja Malahhova: Kui inimene ei ole pikema aja jooksul võimeline oma kohustusi täitma, võib ta esitada kohtule maksejõuetuse avalduse võlgade ümberkujundamiseks.
Oksana Kutšmei: Võlasummat ei saa vähendada pelgalt võlgniku või tema sugulaste soovil. Täitemenetluses nõuab kohtutäitur sisse täpselt selle summa, mis on märgitud täitedokumendis, ning tal ei ole õigust võla suurust iseseisvalt muuta.
Sõltuvalt asjaoludest on aga võimalikud järgmised variandid:
- Läbirääkimised võlausaldajaga.
Võlausaldajal on õigus omal äranägemisel nõustuda nõude osalise vähendamisega (näiteks intresside, viiviste või trahvide osas) või sõlmida maksegraafiku kokkulepe. Selline kokkulepe sõlmitakse vabatahtlikult ja see sõltub eranditult võlausaldaja seisukohast.
2. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus.
Kui võlakoorem käib objektiivselt üle jõu, on seadusega ette nähtud füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus.
Vastavalt kehtivale seadusandlusele on võimalikud:
- pankrotimenetlus koos sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega
või
- võlgade ümberkujundamise menetlus.
Pankrotimenetluse raames võlgniku vara realiseeritakse, misjärel võib kohus seaduses sätestatud tingimuste täitmisel vabastada ta ülejäänud kohustustest.
Võlgade ümberkujundamise menetluses kinnitab kohus kohustuste täitmise kava teatud tähtajaks, mis võimaldab vähendada võlakoormust ja muuta kohustuste täitmise tingimusi. Menetluse valik sõltub võlgniku varalisest seisust, võlgade struktuurist ja regulaarse sissetuleku olemasolust.
„Kui palju raha peab kohtutäitur jätma võlgniku kontole sissetulekute arestimisel, kui tema ülalpidamisel on alaealine laps? Ja kuidas kohtutäituriga maksegraafiku koostamises kokku leppida, mida minult nõutakse?“ M.L.
Natalja Malahhova: Ülalpeetava kohta jäetakse täiendavalt üks kolmandik miinimumpalgast. Saatke avaldus oma kohtutäiturile, tema vastab, mida on graafiku koostamiseks vaja esitada.
Oksana Kutšmei:
- Üldreegel on selline: konto arestimisel peab võlgnikule olema tagatud arestimisele mittekuuluv miinimum ühe kuu miinimumpalga ulatuses.
Lisaks sellele summale säilitatakse 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta.
Samas näevad täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 131–132 ette erandeid ja eripiiranguid, mis võivad mõjutada kinnipidamiste arvestust sõltuvalt sissetuleku liigist ja nõude iseloomust.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et võlgnik teavitaks kohtutäiturit õigeaegselt:
- ülalpeetavate olemasolust;
- sissetuleku liikidest ja allikatest;
- oma asjaolude muutumisest.
Ainult selle info olemasolul saab kohtutäitur korrektselt tagada arestimisele mittekuuluva sissetuleku seadusega ettenähtud mahus.
2. Kuidas leppida kokku maksegraafikus?
Otsus graafiku kohta sõltub eelkõige sissenõudjast – just tema nõuet ju täidetakse. Kohtutäitur ei saa graafikut ilma tema nõusolekuta kinnitada.
Praktikas, kui pakutud tingimused on reaalsed ja sundmeetmetest, on sissenõudjad sageli nõus. Kuid iga juhtum on individuaalne.
Pöörduge kohtutäituri poole kirjaliku avaldusega:
- märkige ära igakuise makse konkreetne summa;
- põhjendage lühidalt oma ettepanekut;
- täpsustage, milliseid tõendavaid dokumente on vaja esitada.
Mida realistlikum on ettepanek, seda suurem on selle kooskõlastamise tõenäosus.
Tööalased küsimused
„Teenin elatist taksojuhina Bolt platvormil, muud tööd mul ei ole. Kas kohtutäitur saab sel juhul peatada mu juhtimisõiguse või auto võõrandada?“ Viktor
Natalja Malahhova: Juhtimisõiguse peatamine toimub jooksva elatise sissenõudmisel sissenõudja nõusolekul elatise maksmata jätmise korral.
Jah, nõude täitmiseks (võlg, trahv, elatis jms) võib kohtutäitur arestida auto ja alustada selle müüki.
Oksana Kutšmei: Kui töötate taksojuhina platvormi kaudu ja see on teie ainus sissetulekuallikas, on oluline eristada võimalikke meetmeid.
Kui auto on teie omandis, on kohtutäituril formaalselt õigus pöörata sellele sissenõue. Praktilisest vaatepunktist on aga tavaliselt mõistlikum ja otstarbekam meede sissenõude pööramine sissetulekule, mida te oma tegevusest saate. See võimaldab võlga tasuda, võtmata teilt võimalust elatist teenida.
Mis puudutab mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist, siis selline meede on seadusega ette nähtud eranditult lapse elatise sissenõudmise asjades. Muudes täitemenetluse kategooriates juhtimisõiguse peatamist ei rakendata.
Seetõttu on kirjeldatud olukorras põhiline risk seotud just võimaliku sissenõude pööramisega autole kui varale, kuid praktikas kasutatakse regulaarse sissetuleku olemasolul sagedamini töötasust kinnipidamist.
„Registreerisin end töötuna ja saan Töötukassast toetust. Kohtutäitur peab neist väljamaksetest kinni kogu summa, jätmata isegi toimetulekumiinimumi, viidates varem kokku lepitud võla tasumise graafikule. Kas see on seaduslik? Millised õigused mul sellises olukorras on?“ A.P.
Oksana Kutšmei: Antud olukorras on määrava tähtsusega eelnevalt vabatahtlikult kokku lepitud võla tasumise graafik. Kui te andsite selle allkirjastamisel nõusoleku teatud summa kinnipidamiseks, arvestamata arestimisele mittekuuluvat miinimumi, on kohtutäituril õigus sellest kokkuleppest lähtuda.
Teisisõnu pole tegemist sundtäitmisega üldises korras, vaid nende tingimuste täitmisega, millega te ise nõustusite.
Kui aga teie asjaolud on muutunud (näiteks kaotasite töö ja saate töötutoetust), tuleb viivitamatult pöörduda kohtutäituri poole kirjaliku avaldusega graafiku ümbervaatamiseks või lõpetamiseks. Ühtlasi tuleks taotleda arestimisele mittekuuluva miinimumi tagamist.
Kohtutäitur ei saa ignoreerida oluliste asjaolude muutumist, kuid graafiku muutmise initsiatiiv peab tulema võlgnikult endalt.
Natalja Malahhova: Osutatud olukorras jääb arusaamatuks, kuidas graafik koostati. Kuid kui see on koostatud, tasub pöörduda kohtutäituri poole, saada infot selle tühistamise kohta ja esitada avaldus elatusmiinimumi kohaldamiseks.
Võlgnikul on õigus esitada kohtutäiturile kaebus 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist, kui võlgnik leiab, et tema õigusi on rikutud. Esitatud kaebuse alusel teeb kohtutäitur otsuse, mille saab omakorda edasi kaevata kohtusse.
„Mul on võlad ja minuga tegelevad kohtutäiturid. Eelmisel kuul olin haiguslehel, kuid haigushüvitist ma selle perioodi eest ei saanud, sest kohtutäitur arestis selle täies ulatuses – hoolimata sellest, et ta peab jätma kontole elamiseks vajaliku miinimumsumma. Pöördusin palgatõendiga kohtutäituri poole ja palusin haigushüvitise tagastada, kuid mulle öeldi ära viitega kolmepäevasele läbivaatamise tähtajale, mille ma ületasin. Kas olukorda on võimalik kuidagi mõjutada?“ Anna
Natalja Malahhova: Selline avaldus tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul, see tähtaeg on seadusega ette nähtud. Kinnipeetud summat tagastada ei õnnestu.
Oksana Kutšmei: Vastavalt seadusele (TMS § 133) peab võlgnikule olema tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek (miinimumpalga ulatuses, arvestades § 131–132 piiranguid). Võlgniku avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud kolme tööpäeva jooksul vabastama aresti alt summa, mis tagab selle miinimumi.
Kolmepäevasel tähtajal on praktiline tähendus, sest kohtutäituril ei ole õigust arestitud kontolt laekunud vahendeid sissenõudjale üle kanda varem kui kolme tööpäeva möödumisel. See on aeg, mille jooksul esitatud avaldus võimaldab raha ülekandmise sissenõudjale peatada ja lahendada arestimisele mittekuuluva osa vabastamise küsimuse.
Kui aga vahendid on juba sissenõudjale üle kantud, puudub kohtutäituril sisuliselt võimalus neid oma ametikontolt tagastada. Sellisel juhul saab võimaliku tagastamise küsimust lahendada juba otse suheldes sissenõudjaga. Seetõttu on taolistes olukordades äärmiselt oluline pöörduda kohtutäituri poole viivitamatult – kohe pärast väljamakse laekumist kontole.
Millest elada?..
„Kas toimetulekupiiri tõus on mõjutanud ka kohtutäiturite tööd, näiteks arvestuskorda või maksete summasid? Kui palju peab inimesel nüüd kontole alles jääma? Millise osa sissetulekust (protsentides) võib kohtutäitur maksimaalselt kinni pidada?“ Maksim
Natalja Malahhova: Sissetulek ei kuulu arestimisele, kui see ei ületa kehtestatud kuupalga alammäära.
Kui aga sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täieliku rahuldamiseni, võib ühe kuu jooksul arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ületa miinimumpalga suurust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
Elatusmiinimum on praegu 361,39 eurot. Kui võlgniku netosissetulek on 700 eurot, saab kohtutäitur kinni pidada 67,72 eurot. 820,20-eurose netosissetuleku puhul aga 91,72 eurot.
Oksana Kutšmei: Alates 1. aprillist 2026 on täistööajaga töötasu alammäär 946 eurot kuus. Just selle summaga on seotud arestimisele mittekuuluva miinimumi arvestus.
Sealjuures sõltub tegelikult võlgnikule jääv summa konkreetsest olukorrast:
- kas sisse nõutakse elatist või muud võlgnevust?
- millise sissetuleku liigiga on tegemist (palk, toetused, hüvitised jne)?
Universaalset, “kõigile” sobivat vastust on võimatu anda. Üldreegel on aga järgmine: võlgnikule peab alles jääma:
- vähemalt 946 eurot kuus,
- iga ülalpeetava kohta täiendavalt 1/3 miinimumpalgast.
Samas on TMS § 131–133 ette nähtud rida erandeid ja täpsustusi.
Just seetõttu on võlgnik kohustatud kohtutäiturit oma sissetulekuallikatest õigeaegselt teavitama – ilma selle infota võib arestimisele mittekuuluva miinimumi korrektne rakendamine olla raskendatud.
„Kohtutäitur peab mul maksegraafiku alusel raha kinni. Hiljuti sain raske trauma ning ees ootab viie- või kuuekuuline haigusleht. Ka Tervisekassa rahad lähevad otse talle. Kuid millest ma siis elan? Kas mul on kuidagi võimalik saada see haigusraha oma kontole või võetakse mult igal juhul kõik ära?“ Veronika
Natalja Malahhova: Esitatud graafiku koostamise olukorrast ei ole kõik selge.
Graafiku koostamisel kannab võlgnik reeglina ise raha kohtutäituri kontole. Võib oletada, et oli kokkulepe, mille kohaselt peab teatud summa kinni tööandja.
Kui võlgnik ei saa seda summat enam maksta, siis graafiku kokkulepe tühistatakse.
Kui kohtutäitur on ajutise töövõimetuse hüvitise (ehk lihtsalt öeldes haigusraha) arestinud, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile avaldus kinnipeetud summa tagastamiseks ja ümberarvestuse tegemiseks. Selline avaldus tuleb saata 3 tööpäeva jooksul.
Tervisekassa kannab samal päeval osa haigusrahast võlgnikule, see võib olla ka 1 euro, ning osa kohtutäiturile.
Laekunud avalduse läbivaatamiseks võib kohtutäitur küsida võlgnikult vajalikku lisainfot, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, tööandja palgaarvestust, ja haigushüvitise arvestust jne.
Oksana Kutšmei: Kui kinnipidamised toimuvad eelnevalt kokkulepitud graafiku alusel, siis jätkatakse seda antud kokkuleppe tingimustel. Pikaajaline haigusleht on aga asjaolude oluline muutumine.
Ajutise töövõimetuse hüvitis kuulub sissetulekute hulka, millele laienevad kinnipidamise piirangud. Võlgnikule peab olema tagatud arestimisele mittekuuluv miinimum vastavalt TMS § 131–133.
Kui graafiku tõttu peetakse kinni kogu summa, tuleb pöörduda kohtutäituri poole avaldusega graafiku ümbervaatamiseks või peatamiseks ning arestimisele mittekuuluva miinimumi tagamiseks, lisades juurde tõendi haiguslehe kohta.
Ilma võlgnikupoolse pöördumiseta tingimused automaatselt ei muutu!
