Kaks kuud tagasi anti Riigikogule üle rahvaalgatus, millele oli alla kirjutanud ligi sada tuhat inimest. Inimesed nõudsid toidukaupade käibemaksu alandamist, et muuta baaskaubad kättesaadavamaks. Kuid pärast rekordilist ühiskondlikku vastukaja saabus vaikus – eelnõu käibemaksu alandamise kohta lükati tagasi ning hinnad jätkavad kasvamist. Kas kõige populaarsem algatus pole mitte kalevi alla pandud ja millal seda arutama hakatakse – uuris MK-Estonia.
Esimestena rääkisid toidukaupade käibemaksu alandamisest veel 2024. aasta märtsis keskerakondlased. Nad esitasid korduvalt arutamiseks vastavaid eelnõusid, kuid need kõik lükati tagasi. Seejärel võeti see idee üles ka rahva seas. 2025. aasta suvel koostas blogija ja aktivist Jana Guzanova petitsiooni käibemaksu alandamiseks 10%-ni kõikidele toidukaupadele, järgides enamiku Euroopa Liidu riikide eeskuju. Algatusele kirjutas alla 98 580 inimest – mis oli Eesti jaoks rekord.
Petitsiooni toetasid põllumajanduse esindajad, restoraniomanikud ja lihtsad elanikud, keda kiire hinnatõus oli murelikuks teinud. Sellest sai viimaste aastate kõige massilisem kodanikualgatus Eestis.
28. augustil anti rahvaalgatus üle Riigikogule.
Seejärel esitas ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) Riigikogule initsiatiivi käibemaksu alandamise kohta. 9. oktoobril toimus Riigikogus eelnõu esimene lugemine, mis eeldas käibemaksu alandamist põhitoidukaupadele – piimale, lihale, kalale, teraviljale, köögiviljadele ja munadele – 24%-lt 9%-le alates 2026. aasta 1. juulist.
Kuid dokument lükati tagasi juba esimesel lugemisel: eelnõu menetlusest väljajätmise poolt hääletas 37 saadikut, vastu oli 21.
Rahandusminister Jürgen Ligi teatas toona, et maksu alandamine „ei too kasu tarbijatele ja suurendab ainult kauplejate kasumit“.
20. oktoobril lükkas Riigikogu toidukaupade käibemaksu langetamise eelnõu taas tagasi – muutes töönädala päevakorda ning jättes menetlusest välja Keskerakonna fraktsiooni võtmetähtsusega eelnõu, mis pakkus käibemaksu alandamist 9 protsendini. Kuid petitsioon pakub inimestele suurt huvi: alates selle Riigikogule üleandmisest on möödunud üle kahe kuu. Selle aja jooksul on algatus formaalselt „menetlusse“ jäänud – Riigikogu süsteemis ja platvormil Rahvaalgatus.ee, kus selle staatust riigikogu andmete kaudu automaatselt uuendatakse.
„Ma ei jäta seda teemat sinnapaika“
Jana Guzanova, Eesti ajaloo kõige massilisema petitsiooni algataja, ütleb, et ta ei ole võimudelt siiani märgatavat reaktsiooni näinud.
„Seda on väga raske kommenteerida… Kuid signaal on absoluutselt arusaadav – see näitab, milline on praegu võimulolijate suhtumine Eesti elanikesse,“ ütleb Guzanova.
Tema sõnul pole Riigikogult ega Rahandusministeeriumilt ametlikku tagasisidet veel laekunud.
Küll aga sai ta hiljuti kirja ettepanekuga osaleda algatuse järgmises arutelus.
„Nad teatasid, et plaanivad seda küsimust arutada teisipäeval, 11. novembril, ja tundsid huvi, kas ma saan teha esitluse. Kuna ma ei ole praegu Eestis, kaalume veebi kaudu osalemise võimalust,“ selgitab Guzanova. „Tegemist on justnimelt arutelu algatuse menetlemise jätkamise üle. Istungil otsustatakse, kas saata algatus Riigikogu suurde saali või mitte.“
Vaatamata sellele, et Riigikogu on käibemaksu alandamise eelnõu juba tagasi lükanud, on selle autor kindel, et jätkab võitlust.
„Ma tegelen sellega seni, kuni muudatused tõepoolest aset leiavad,“ kinnitab ta.
Rahadega on kitsas käes
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi märgib, et pärast eelnõu arutamist Riigikogus 9. oktoobril ei ole ministeerium teemat uuesti käsitlenud ning ei kaalu toiduainete käibemaksuerandi kehtestamist.
„Selline meede tooks kaasa märkimisväärse riigieelarvelise kulu ning ei oleks praeguses eelarveolukorras majanduslikult põhjendatud ega maksupoliitiliselt tõhus,“ selgitab ta.
Liivamägi sõnul on valitsusotsustanud alates 2026. aastast vähendada tööjõu maksustamist, et toetada majanduskasvu ja sissetulekute tõusu. Toiduainete käibemaksumäära vähendamine suurendaks eelarvepuudujääki, sest selleks puuduvad katteallikad.
„See tähendaks vajadust tõsta muid makse või vähendada riigieelarvest rahastatavaid kulutusi. Alates 2026. aastast tõuseb toimetulekutoetus, mis aitab tagada, et majanduslikesse raskustesse sattunud inimesed saavad paremat tuge,“ ütleb ta.
Jää on hakanud liikuma?
Rahanduskomisjoni istung, kus algatust pidanuks arutama, oli planeeritud teisipäevaks, 11. novembril kell 14.00. Kuna ajalehe trükkimineku ajaks uut informatsiooni ei laekunud, annab MK-Estonia kõige populaarsema algatuse arutelu tulemustest täiendavalt teada.
Kommentaar
Raivo Vare, majandusekspert
Ühe analüüsi kohaselt toob käibemaksu tõstmine 2% võrra kaasa ligikaudu 1,6% hinnatõusu. Hetkenumbreid mõjutab ka kütuseturul vahepeal toimunud hinnasõda.
Pooltes Euroopa Liidu riikides kehtib teatud kaubakategooriatele, eelkõige toiduainetele, alandatud käibemaksumäär. Tõenäoliselt on sellel põhjus, miks need riigid ei kiirusta kehtivat korda muutma.
Mis puudutab eelarvekulude hindamist – 200 miljoni euro suurune summa, millest räägiti, tundub realistlik.
Teoreetiliselt saab seda katta teiste allikate arvelt, kuid see on pikk protsess, mis kohest mõju ei jõua avaldada. Sellest hoolimata on praegu oluline, et eelarvenumbrid kokku jookseksid.
Kui olukord jääb samaks, võivad probleemid toimetulekuga süveneda. Juba praegu arutatakse uudistes aktiivselt vaesuse teemat ja suhtelises vaesuses elavate inimeste liiga suurt osakaalu. Ning see võib kasvada, sest palgad enam senise tempoga järele ei jõua, eriti madalamate sissetulekugruppide hulgas. Just seal aga moodustavad suurima osa kuludest baaselamiskulud – kommunaal- ja toiduainete omad.
Kommentaar
Sirje Potisepp, Toiduliidu juht
Käibemaksu alandamine toiduainetele seoti kohalike omavalitsuste valimiskampaaniatega, mis politiseeris selle küsimuse ja välistas sisulise ja tõsiseltvõetava arutelu.
Augusti lõpus saatis Toiduliit peaministrile ja rahandusministrile pöördumise, milles soovisime valitsuse tasandil arutelu algatamist toidukaupade kiire hinnatõusu pidurdamiseks. Peame vajalikuks laiapõhjalise ja läbipaistva mõjuanalüüsi koostamist toiduainete käibemaksu alandamise mõjust tarbijahindadele ja riigi eelarvele.
Sellele pöördumisele pole me seni vastust saanud ning mingeid mõjuanalüüse ega arvutusi näinud.
Toiduliit toetab kõiki tegevusi, mis aitavad reaalselt toidu hindasid alandada, sest müügimahud on langustrendis ja see ohustab kohalike toidutööstuste jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis.
Samas peame mõistma, et käibemaksu alandamisel tekib riigi eelarvesse suur puudujääk, mille asendamist muude maksudega me samuti ei toeta. Kõik maksud ja maksutõusud väljenduvad otseselt või kaudselt toiduainete hinnas.
Toidu- ja joogitööstus on väga energia- ja tööjõumahukas sektor, mistõttu kõrge maksukoormus pärsib investeerimisvõimekust ja halvendab konkurentsipositsiooni. Regiooni kõrgeim energiahind on toidutööstustele juba praegu üks suuremaid kulukohti. Kuigi suurtarbijatele soodsama elektrihinna vajadusest on korduvalt räägitud, pole seni ühtegi sisulist sammu astutud.
Kui riik soovib, et kodumaine toit püsiks poelettidel ja oleks konkurentsivõimeline ka eksportturgudel, tuleks ettevõtluskeskkonna kujundamisel rohkem lähtuda võrdsest kohtlemisest ning pikaajalisest vaatest, mitte üksnes eelarve lühiajalistest eesmärkidest.
Olukorras, kus räägime igapäevaselt riigikaitse ja energiajulgeoleku tugevdamisest, ei tohi unustada toidujulgeolekut. Üha vähematele on taskukohane kvaliteetne toit ning see ei ole jätkusuutlik. Meil on tõsine vajadus kujundada selge tegevusplaan, mis käsitleb nii hinnakujundust, konkurentsitingimusi kui ka kodumaise toidutootmise kestlikkust. See eeldab valitsuselt sisulisi samme, mitte ainult sümboolseid politiseeritud sõnavõtte.
Kommentaar
Lauri Laats, Keskerakonna aseesimees
Meie Riigikogu fraktsioon on esitanud toiduainete käibemaksu alandamise ettepaneku juba neli korda, kuid kahjuks ei ole algatus kordagi leidnud toetust koalitsioonierakondade ega ka sotsiaaldemokraatide seas.
Novembri teisel poolel arutab parlament järjekordselt meie ettepanekut alandada käibemaksu toiduainetelt 9%-le.
Viimaste aastate jooksul on toiduainete hinnad Eestis tõusnud 57% (!). Ja inimeste olukord halveneb jätkuvalt – sel nädalal avaldati kurb statistika: absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal on suurenenud ja selle põhjuseks on ekspertide hinnangul järsk hinnatõus.
Seepärast tahaks loota, et sel korral, kui mitte valitsusparteide esindajad, siis vähemalt sotsiaaldemokraadid suhtuvad meie ettepanekusse vastutustundlikumalt ja toetavad seda.
