Märts on juba käes: lumemäed sulavad, jalge all on lombid ja peab olema ettevaatlik, et jääl mitte libiseda. Ja ehkki Läänemere vesi on veel jääs, pole kõigi märkide järgi tõeline kevad enam mägede taga: sirelitel on pungad juba paisunud ja rohetavad ning varblased ja tihased säutsuvad nii kõlavalt! Kas soojad ilmad saabuvad varsti ning milliseks kujuneb tänavune kevad – uuris MK-Estonia.
Küsimusele, kas kevad tuleb varajane või hiline, vihmane või kuiv, vastab Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak põiklevalt. Ta ütleb, et kindlaid märke, mille järgi saaks kevade kulgu hinnata, ei ole, seetõttu on veel ka vara seda prognoosida.
„Kindlasti tuleb aga kevad väikese Eesti piires suurte erinevustega,“ märgib sünoptik. „Meid ümbritsevad lahed ja väinad on kinni külmunud – Soome lahel ulatub jääpiir juba Vormsini, Väinameri ja Liivi laht on külmunud – seega Lääne- ja Põhja-Eestis jääb kevad hiliseks ja on pikka aega jahe, mandri sisealadele ja iseäranis Lõuna-Eestisse jõuab kevad märksa varem, aga seda juhul, kui lõunakaarest pääseb soe 60-nda laiuskraadini liikuma.“
Linnud on rändeks juba valmis
„Esimene talvekuu möödus ennustusele kohaselt, aga tuli ka teine äärmus – ühtlaselt külm ilm püsis lausa poolteist kuud,“ ütleb rahvasünoptik ja suur linnutundja Aarne Ots Sürgaverest. „Keegi ei osanud prognoosida, et päikese aktiivsus läheb veelgi tugevamaks. Magnettormid lagundasid põhjapoolusel
selle suure külmapalli (atmosfääri ülemistes kihtides pakast kinni hoidnud arktilise külma piirkonna piltlik nimetus – toim.) ning külm valgus meie laiuskraadidele, taanduma aga hakkas see alles nüüd sooja päikese mõjul.“
Ots märgib: 17.veebruaril oli märgata esimest rasvatihaste rännet.
„See tähendab, et lähiajal on oodata esimest soojalainet. Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Taanis on juba sajad tuhanded linnud kevadrändeks kogunenud,“ rõõmustab rahvasünoptik prognoosidega.
Ots arvab, et selline karge talv võib meie aladele veel väga pikalt mitu järeltalve saata.
„Valdavalt on meil tuuled puhunud põhjakaarest. Arvan, et külmad tuuled jäävad puhuma ka edaspidi. Soojalained tulevad, aga mitte pikalt,“ ennustab ta. „Mõnevõrra anomaalne oli sel talvel ka sademete vähesus. Lumesadusid on veel oodata, kuid kevadine lumi on kohev ja sulab üsna kiiresti.“
Aarne Ots lisab, et eelmisel sajandil oli ühel aastal väga külm kevad. Kui see kordub, siis pole selles midagi erakordset – nii peabki olema.
„Looduses ei toimu midagi juhuslikult. Sarnased kliimatingimused valitsesid meie aladel 900 aastat tagasi. Kõik kordub,” naeratab ta.
Ilm tuleb muutlik
Keskkonna- ja atmosfäärifüüsikaga tegelev Tartu Ülikooli teadlane Marko Kaasik on tuntud oma sõltumatute ilmaprognooside poolest.
Tema sõnul on väljend „väga külm talv“ mööduva hooaja kohta kerge liialdus.
„Detsember oli väga soe, jaanuar ja veebruari esimene pool on keskmisest külmemad, aga viimase pooleteise sajandi (nii kaua on Tartus regulaarselt ilma vaadeldud) paarikümne külmima hulka kumbki ei mahu,“ rõhutab ta.
Küll aga oli jaanuar erakordselt sademetevaene – kogu vaatlusperioodi jooksul on Tartus vähem sademeid esinenud vaid kahel korral, märgib teadlane: „ Kuiva ja suhteliselt külma ilma põhjustab Siberi kõrgrõhuala, mille lääneserv ulatub Põhja-Euroopasse. See on tavaline külma talve ilmamuster, aga pehmed talved, mis moodustavad enamuse, on rohkem Atlandi madalrõhkkondade kujundatud ja sellisel juhul valitseb kõrgrõhkkond meie kandis vaid aeg-ajalt ja lühikest aega.“
Ilmamuutust, arvab Kaasik, ei tule enam kaua oodata.
„Juba selle nädala lõpus hakkavad tsüklonid Põhja-Atlandilt Läänemere äärde jõudma. Õhutemperatuur tõuseb nullkraadi lähedale, sajab lund ja peamiselt Lääne-Eestis ka lörtsi. Järgmiselks nädalal lähevad mudelprognoosid (https://www.ventusky.com/) mõnevõrra lahku, aga kõige tõenäolisem tundub üle Baltimaade itta liikuvate tsüklonite kujundatud, vahelduvalt väheste külma- ja soojakraadidega ilm, sajab peamiselt lund,“ räägib ta.
Praegu, lisab teadlane, paistab, et märtsis talv veel päriselt ei taandu: „Oodata on nullkraadi ümber kõikuvaid temperatuure ning lume- ja lörtsisadusid. Aprilli ja mai ilma on liiga vara täpselt prognoosida, aga paistab, et kiiresti soojaks ei lähe.“
Planeet muutuste keerises
Maailma ilmateenistused, sealhulgas USA Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus ning Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon, hoiatavad: 2026. aasta kevad möödub kliimasüsteemi ulatusliku ümberkorraldamise taustal.
Nõrgenev La Niña teeb ruumi El Niñole, mis tähendab ookeanisoojuse täiendavat juurdevoolu atmosfääri ja ilmastikukontrastide tugevnemist. Maailma eri paigus väljendub see põuaperioodide ja tugevate paduvihmade vaheldumises. Kõige tuntavamaid tagajärgi on oodata Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Indoneesias, samal ajal kui Euroopa tunnetab seda mõju kaudsemalt.
Euroopa mandri osas on prognoosid vähem ühesed. Osa eksperte räägib püsiva antitsükloni kujunemisest, mis võib tuua kuiva ja ebatavaliselt sooja ilma, eriti lõunas, kus hooaja lõpuks võivad temperatuurid kerkida kuni 25 °C-ni.
Teised stsenaariumid viitavad hoopis suurenenud tsüklonite aktiivsusele Atlandi ookeani ja Kesk-Euroopa kohal, mis toob kaasa sagedasi sademeid ning ebastabiilsust. Seega võib kevad kulgeda kontrastse stsenaariumi järgi – varajasest soojast kuni pikkade vihmaperioodideni.
Hooaja algust mõjutab tõenäoliselt stratosfääri soojenemine, mis võib muuta õhuringlust ja tuua põhja- ning keskaladele lühiajalisi jaheduslaineid. Kuigi karmist pakasest juttu ei ole, ei saa märtsis ja isegi aprillis välistada jahedama ilma naasmist.
Põhja-Euroopas on võimalikud pikemad niisked ja tuulised perioodid, kohati võib esineda ka episoodilist lumesadu. Lõuna- ja kaguriikidel on küll suurem lootus püsivale soojale, ent ka seal ei tasu ilmataadi üllatusi täielikult välistada.
Rahvatarkused
Seda, milline tuleb tänavune kevad, ei suuda kindlalt öelda isegi meteoroloogid, sest kõige täpsema prognoosi saab teha vaid lähemateks ööpäevadeks. Kuid sajandeid loodust jälgides panid meie esivanemad tähele teatud märke selle kohta, milliseks kujuneb ilm mitte ainult lähipäevil, vaid ka kogu hooaja vältel.
Varem pärandati selliseid endeid põlvest põlve ja neid peeti üsna usaldusväärseteks.
- Soe veebruari algus ennustab varajast ja ühtlast kevadet.
- Pakane veebruari viimasel nädalal tähendab sooja märtsi algust.
- Kui sarapuule on tekkinud urvad, siis maa enam läbi ei külmu.
- Kui puude ümber on tekkinud järskude servadega sulalaigud, tuleb kevad kiire, kui aga lauged, siis pikaleveniv.
- Kui künnivaresed lendavad otse pesadele – tuleb kevad ühtlane.
- Soe jaanuar toob kaasa külma märtsi.
- Rähn toksib märtsis – oodata on hilist kevadet.
- Kui lumi hakkab märtsis varakult sulama, tähendab see, et talv ei taandu veel niipea.
- Talve lõpus räästast rippuvad pikad jääpurikad ennustavad pikalevenivat kevadet, kuid kuuma suve.
- Kui märtsi esimene äike tuleb põhjatuulega, tuleb kevad külm.
