Kärekülm talv ning elektri- ja küttehindade kõikumised on viinud selleni, et paljudel ulatuvad arved üle poole miinimumpalgast. Inimesed on mures: mida teha, kui raha ei jätku arvete maksmiseks? Kommunaalmaksed on kujunemas selle hooaja peamiseks finantskatsumuseks nii Eesti elanikele kui ka korteriühistutele, riik peseb aga samal ajal puhtaks ega kiirusta sekkuma. Kuidas see periood üle elada ja kelle abile võib loota, uuris MK-Estonia.
Tänavune talv on osutunud üsna külmaks ning koos pakasega on kasvanud ka eluasemekulud. Arvete lõppsummad on suurenenud suurema soojatarbimise tõttu, elektri kallinemine aga lisas pere-eelarvele täiendavat koormust.
Üha sagedamini tekitavad kommunaalmaksed inimestes ärevust ja hirmu: „Mis saab siis, kui me ei suuda arveid õigeaegselt tasuda?“
Kui arve muutub probleemiks
Facebooki sotsiaalvõrgustikus asuva korteriühistute kogukonna asutaja Sergei Nikonov ütleb, et praegu arutatakse kõige aktiivsemalt just saadud arveid. Tema sõnul leiab see teema laialdast kõlapinda ka meedias. „Avad mistahes portaali – igal pool on arved, küte, elekter,“ märgib ta.
Samas rõhutab ekspert, et makstavate summade kasv oli tegelikult igati ootuspärane.
Nikonov juhib tähelepanu ka sellele, et paljud tunnevad muret võlgnike nimekirjade avaldamise pärast maksekviitungitel. Ta selgitab, et selline praktika on lubatud, kuna kõrvalised isikud ei tohi võlgnike andmeid näha.
„Kuid korteriomanikud ei ole kõrvalised isikud, nad kõik on korteriühistu liikmed,“ ütleb ta.
Rääkides võimalustest, rõhutab ekspert, et elanikul on õigus pöörduda ühistu poole ja otsida lahenduseks kokkulepet.
„Võib kirjutada ja paluda näiteks maksegraafikut isegi ilma viiviseid arvestamiseta. See on täiesti võimalik variant,“ selgitab Nikonov.
ühtlasi meelde, et igal korteriühistul peab olema reservfond – niinimetatud riskikapital.
„Selles peaks olema vahendeid umbes ühistu eelneva 12 kuu kulude mahus. See raha on mõeldud ettenägematute olukordade lahendamiseks,“ ütleb ta.
Nikonovi sõnul on sellise fondi mõte just selles, et KÜ-l oleks olemas rahaline „turvapadi“ ettenägematute olukordade puhuks – näiteks siis, kui osa elanikke ei suuda õigel ajal arveid maksta või tekivad plaanivälised kulutused maja hooldamiseks. Sellistel juhtudel saab vajalikke makseid katta reservvahenditest, et maja saaks normaalselt funktsioneerida ja teenusepakkujatele maksta.
Nikonov märgib, et kõik kommunaalmaksed liiguvad tegelikult läbi korteriühistu, mis tegeleb arveldustega. Kui elanik hakkab aga võlgu koguma, võidakse käiku lasta ka juriidilised meetmed.
„Kui kolm kuud on maksmata, võib korteriühistu pöörduda kohtusse – sõltumata võla suurusest,“ ütleb ta.
Äärmuslikel juhtudel võib päevakorrale kerkida ka pahatahtliku võlgniku sundväljatõstmise küsimus, kuigi sellised olukorrad on tema sõnul pigem haruldased ning kohtumenetlused kipuvad venima.
Rääkides energiatõhususest, rõhutab ta, et see mõjutab eelkõige soojatarbimise mahtu, kuid mitte tingimata arveid. „Tarbimise vähenemine võib kaasa tuua hinnatõusu,“ selgitab ekspert. „Soojatootjal on ikkagi vaja katta süsteemi ülalpidamiskulud.“
Ta juhib tähelepanu sellle, et majade soojustamine on kompleksne , mis ei piirdu pelgalt seinte, vaid hõlmab ka fassaadi, katust, aknaid ja küttesüsteemi. Seejuures tähendavad renoveerimisse suunatud investeeringud aastaringset laenude tagasimaksmist, samas kui küttekuludelt saadav kokkuhoid on tajutav peamiselt talvekuudel.
Nikonov tõdeb, et praegune olukord on mitme teguri – CO₂ kvootide kallinemise, külma talve ning üksikute energiaobjektidega seotud probleemide – koosmõju tulemus.
„See on asjaolude kokkulangemine, mis tabas meid just jaanuarikuus,“ märgib ta.
Tema hinnangul on riik viimastel aastatel muutunud rohkem sõltuvaks välisest energiast ning ei oma piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi.
Külm arvestus
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla märgib, et energiavaesuse teema on riigis endiselt väga terav ning riskirühma kuuluvate majapidamiste arv on endiselt märkimisväärne.
Rahandusministeeriumile 2024. aasta detsembris koostatud ülevaade näitab, et 2023. aastal oli Eesti energiaostuvõimetuid leibkondi ca 35 000 ning energiahindade tõusu eest vähekaitstud leibkondade arv ulatus 86 000-ni.
Jaadla selgitab, et neid leibkondi määratletakse sissetuleku ja energiakulude suuruse läbi.
„Energiaostuvõimetu leibkond on madalaima sissetulekuga pere, mille energiakulude osakaal on suurem kui 20% leibkonna kogusissetulekust. Sellised leibkonnad võivad vajada rahalist toetust kõrgete energiakulude leevendamiseks,“ ütleb Jaadla.
Vähekaitstud leibkonnaks loetakse madala sissetulekuga peresid, kelle energiakulude osakaal on suurem kui 15% leibkonna kogusissetulekust. Nendel leibkondadel võiks ülevaate kohaselt olla õigus taotleda tuge kõigist ülejäänud leibkondadele suunatud energiaostuvaesuse leevendamise meetmetest.
Rääkides neist, kes saavad kõige sagedamini üle jõu käivaid arveid, rõhutab Jaadla, et tegemist on süsteemse energiavaesuse probleemiga, mis on Eestis kogu aeg olnud väga tõsine teema.
Samas pole kodu ebapiisav kütmine ainus energiavaesuse indikaator. Euroopa sissetulekute ja elutingimuste uuringus on energiavaesuse taseme määramiseks kasutatud ka näiteks majapidamise lekkiva katuse, hallituse või niiskuse, elamu ebapiisava jahutamise ja kommunaalarvete võlgnevuse tunnust.
Kui majapidamises on olnud pikemat aega energiavaesuse probleem, siis hakkavad tema sõnul energiavaesuse esmased ilmingud, nagu madal temperatuur kodus ja ebapiisav energiateenuste kasutamine, mõjutama elanike vaimset ja füüsilist tervist, avaldades pikemaajalist mõju.
Pikas perspektiivis kaotab kodu seeläbi mugava ja turvalise paiga tähenduse.
Jaadla osutab, et kui kütte hind suureneb ja energiakulu majades ei vähene, siis tulevikus võib riskirühm veelgi suureneda lisaks juba praegu suhtelises vaesuses elavatele inimestele, keda Eestis on üle 20%.
Olulised on ka piirkondlikud erinevused: näiteks Valgamaal jääb 70% leibkondade sissetulek alla Eesti keskmise, Ida-Virumaal on selliseid leibkondi aga veelgi enam.
Enim on Jaadla hinnangul löögi all väikese sissetulekuga pered ja üksikisikud: eelkõige pensionärid, töötud ja üksikvanemad. Samuti inimesed, kes elavad vanemates, soojustamata või ebaefektiivsete küttesüsteemidega majades.
Eraldi probleemina nimetab Jaadla majade kaasajastamiseks vajaliku omafinantseeringu suurt mahtu. Tema sõnul peab korteriühistu leidma omavahendeid 45-70% ulatuses ning panustab valdavalt renoveerimisprotsessi rohkem korteriomanike raha kui on riiklik toetus. Korteriühistus eelneb renoveerimisotsusele ja riikliku toetuse taotlusvoorus dokumentide esitamisele mitme aasta pikkune aja- ja rahakulukas ettevalmistustöö.
Jaadla rõhutab, et riik peab pakkuma nii siseriiklikke kui ka üleeuroopalisi toetusmehhanisme kasutades inimeste järjest õhemaks jäävale rahakotile stabiilset ning pidevat tuge. Oluliseks ülesandeks peab ta investeeringute elamumajandusse kaasamist, hoogustamaks elamufondi renoveerimist ja muutmaks eluasemeid taskukohasemaks.
Tema sõnul on põhimõtteliselt oluline, et Euroopa Social Climate Fund’i vahendid jõuaksid enim mõjutatud abivajajateni ja vahendid selleks peavad välja töötama riik koostöös kohaliku omavalitsusega.
Võimalike lahenduste hulgas pakub Korteriühistute Liit majade rekonstrueerimise elavadamiseks muu hulgas käibemaksusoodustust. Jaadla märgib, et praegu kehtiv 24% käibemaksumäär vähendab oluliselt riiklike toetuse mahtu, samas kui paljudes Euroopa riikides rakendatakse selliste tööde puhul vähendatud käibemaksu – tavaliselt vahemikus 5–10%.
„Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus enne maja renoveerimist kerkib talviti toanurka lumehang ja magada tuleb jopes. Iga inimene on väärt tervislikku, tänapäevast, energiatõhust ja taskukohast eluaset,“ rõhutab ta.
Kes saab aidata keerulises olukorras?
Kui pärast arvete tasumist ei jagu enam raha igapäevaseks eluks, soovitavad spetsialistid pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalosakonda ning taotleda toimetulekutoetust või sissetulekust sõltuvat toetust.
Sissetulekust sõltuvat toetust saab erinevatel põhjustel: kui raha ei jätku arvete ja muude hädavajalike kulutuste katteks, lapse huviringide eest tasumiseks, õnnetusjuhtumijärgsete kulude hüvitamiseks või mõnes muus keerulises olukorras.
Toetuse arvestamisel võetakse arvesse taotleja ja tema pereliikmete taotluse esitamisele eelnenud kuu netosissetulek. Eelmise või käesoleva kuu kulude hüvitamise taotluse võib esitada kord kuus. Minimaalne taotletav summa on 10 eurot. Kui kulud on väiksemad, tuleb kõik tšekid kokku koguda ja esitada need korraga.
Ühe kalendriaasta jooksul on võimalik saada kuni 350 eurot täiskasvanu ja kuni 450 eurot lapse kohta.
Kuidas arvutatakse väljamakstava toetuse suurust? Aluseks võetakse niinimetatud sissetulekupiir – see on summa, mis peaks perele kätte jääma pärast eluasemekulude tasumist. Selle suurus on 360 eurot iga pereliikme kohta (720 eurot kaheliikmelise, 1080 eurot kolmeliikmelise pere puhul jne).
Toetuse arvutamiseks lahutatakse sissetulekust jooksva kuu eluasemekulud (lähtudes sotsiaalselt põhjendatud normidest ja toimetulekutoetuse määramisel kehtestatud eluasemekulude piirmääradest) ning arvestuslik sissetulekupiir 360 eurot. Kui inimesel jääb kätte vähem raha, kui on vajalik põhjendatud kulude katmiseks, rahuldatakse taotlus puuduoleva summa ja aastase limiidi ulatuses.
Dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada:
- sissetulekut ja vara tõendavad dokumendid, sealhulgas – kõigi pereliikmete pangakontode väljavõtted;
- vara kasutamise lepingud (kinnisvara üürilepingud, auto rendilepingud ja kõik muud dokumendid, mis näitavad, millist vara te kasutate ja millistel tingimustel);
- arved ja maksekviitungid või kontoväljavõtted eelneva või käesoleva kuu kohta;
- eluasemekulusid tõendavad dokumendid;
- vajadusel muud asjassepuutuvad dokumendid.
Lisaküsimuste tekkimisel pöörduge oma elukohajärgsesse sotsiaalosakonda.
Kommentaar
Kertu Saul, Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni osakonna juhataja
Küttehind kujuneb kaugkütteseaduses sätestatud alustel ning peab tagama soojuse tootmise, jaotamise ja müügiks tehtavate kulutuste katmise, investeeringud, keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise ning tagama ka ettevõtte põhjendatud tulukuse.
Tariifile avaldavad võtmemõju muutuvkulud – eelkõige kütuste, ostetava soojuse, elektrienergia ja muu muutuva iseloomuga teenuste ostukulud ning keskkonnatasud, mis kujutavad endast raha, mida soojatootjad maksavad riigile keskkonnale tekitatud kahju eest. Need kulud on arvestatud soojuse hinna sisse, seega mida suuremad on kütuse põletamisel tekkivad heitmed, seda suuremad on elanike arved.
Soojuse hinna kujunemist mõjutab ka kütuse liik: Eestis kasutab enamik ettevõtteid kõige sagedamini kütuste, ostetava soojuse, elektrienergia ja muu muutuva iseloomuga teenuste
ostukulud ning keskkonnatasud.
Tariifi saab muuta ainult pärast kooskõlastamist Konkurentsiametiga ning see tuleb avaldada vähemalt kuu aega enne jõustumist, et see ei tuleks tarbijatele ootamatult. Peamised hinnakõikumised on seotud eelkõige kütuse hindade muutumisega, kuna need kujunevad vabaturu tingimustes.
Kommentaar
Olga Onton, Utilitase esindaja
Kaugkütte hind on kõikides meie linnades viimastel aastatel pigem langenud või püsinud stabiilsena. Seega tänavused suuremad arved tulevad tarbimise mahu kasvust ja väikses osas mõjutab ka käibemaksu tõus 24-le protsendile, mis rakendus mullu alates 1. juulist.
2026. aasta jaanuar oli pikaajalisest keskmisest 4,7 kraadi külmem, millest tingituna eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes meie klientide tarbitava soojuse kogus keskmiselt 40% võrra. Samas 2024. aasta jaanuariga võrreldes jäi kasv alla kümne protsendi. Soojuse tarbimise maht sõltub väga palju välistemperatuurist ja seega ongi aastati erinev.
2026. aastal avaldatud TalTechi põhjalikus „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ dokumendis on välja toodud, et hoonete rekonstrueerimine annab ligi 50% suuruse soojusenergia säästu. Kuigi alati tasub eelistada korraga hoone terviklikku rekonstrueerimist, siis alustada saab ka küttesüsteemi rekonstrueerimisest. Tänapäevane kahetoru küttesüsteem koos uute radiaatorite ja termostaatidega tagab hoones ühtlase temperatuuri, vähendab küttekulusid kuni 20% ja võimaldab ruumipõhist temperatuuri reguleerimist.
Ühe kraadi võrra ruumide sisetemperatuuri vähendades langeb hoone küttekulu 5-10%. Lisaks tasub meeles pidada, et kolmandik aastase soojuse tarbimisest kulub tarbevee soojendamiseks, seega tuleks ka sooja vett tarbida säästlikult.
Kommentaar
Rein Vaks, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja
Praegune hinnatõus on eelkõige seotud erakorraliselt külma talvega. Tegemist on ühe viimase 25 aasta külmema talvega, kuid külm tähendab suuremat tarbimist kogu regioonis. Kui nõudlus kasvab järsult ja samaaegselt on piirkonnas piiratud odav tootmisvõimsus (vähe päikest, tuulevaikus, Auvere jaam rikkis), lülituvad turule kallimad jaamad, sõltume rohkem impordist ning elektri hind tõuseb.
Samas ei saa praegust olukorda võrrelda 2022. aasta energiakriisiga. Siis püsisid nii elektri- kui gaasihinnad kogu Euroopas pikaajaliselt väga kõrged. Täna räägime siiski tavapärasest veidi külmemast talvest ning sellega kaasnenud kõrgest elektritarbimisest. Kriisiks saab olukorda pidada siis, kui hinnatase on pikaajaliselt kõrge sõltumata ilmast ning ohustab laiapõhjaliselt majanduse ja leibkondade toimetulekut. Praegu sellist olukorda ei ole.
Eelnevate aastate kogemus on näidanud, et miljonite eurode laialijagamine ei lahenda süsteemset probleemi, lisaks ei ole seda raha kuskilt ka lihtsalt niisama võtta, vaid võib tähendada mingi teise toimepidevuse jätmist vaeslapse rolli.
Küll aga on olemas toimetulekutoetused, millega tegeleb peamiselt Sotsiaalministeerium ning koos nendega kontrollime, kas meie olemasolevat toetused arvestavad ka praeguse olukorraga. Elektriarvete kompenseerimine kõigile ei oleks õiglane ega mõistlik, kuna välistaks näiteks kaugküttega kortermajad, gaasiga kütjad ja puukütte kasutajad. Külm talv tõstab kõigi küttearveid, mitte ainult elektriga kütjatel.
Eesti ülesanne on ehitada süsteem, mis annab tulevikus odavama energiahinna. TalTechi arvutuste kohaselt on Eestile majanduslikult mõistlik, kui 70–80% elektrist on taastuv. Päikest on meil laias laastus piisavalt, kõige kiirem ja odavam lisavõimsus on maismaatuul. Selleks on vaja umbes 100-120 uut tuulikut lisaks tänasele enam kui 200-le.
Lisaks on juba hangitud esimesed uued juhitavad tootmisvõimsused (ca 230 MW valmimas 2028–2029) ning eesmärk on saada juurde 800-1000 MW juhitavat võimsust aastaks 2035. See on puhas majanduslik loogika ehk rohkem kohalikku tootmist tähendab madalamat keskmist hinda.
Külm talv tähendab alati kõrgemat elektritarbimist ja seega ka kõrgemat börsihinda. Kui regioonis on korraga tuulevaikus ja kõrge tarbimine, on hinnatõus paratamatu. Külm talv ei ole energiapoliitika läbikukkumine, vaid meeldetuletus, miks peame investeerima rohkem kohalikku tootmisse, tugevamasse võrku ja paindlikesse lahendustesse.
Kommentaar
Evelin Pärn-Lee, Konkurentsiameti peadirektor
Arvete stabiliseerimisele aitab eelkõige kaasa kulude kontrolli all hoidmine, aga ka hinnariskide maandamine. Näeme, et osa hakkpuidul töötavatest soojatootjatest ei fikseeri kütuse hinda kogu kütteperioodiks, mistõttu kajastuvad turukõikumised kiiresti ka nende kuludes. Sellistel juhtudel on mõistlik sõlmida pikaajalisi tarnelepinguid, mis võimaldavad muuta hinna prognoositavamaks. Sellistel puhkudel on mõistlik sõlmida pikaajalisi tarnelepinguid, mis võimaldavad muuta hinna prognoositavamaks.
Riik saab toetada investeeringuid, näiteks soojatrasside uuendamisse või üleminekut taastuvale kütusele, ilma konkurentsi- ja riigiabi reegleid rikkumata.
Samas ei peeta soojusenergia pidevat riiklikku subsideerimist jätkusuutlikuks lahenduseks. Pikas plaanis annab kõige kindlama tulemuse kogu soojusvarustussüsteemi tõhususe tõstmine.
Kommentaar
Erkki Sapp, Eleringi juhatuse liige
5. veebruaril püstitati Eesti kõigi aegade elektritarbimise rekord: 1723 megavatti (MW). Käesoleva aasta jaanuari tarbimise tipp oli 1599 MW. Viimased nädalad on olnud eelnevate aastatega võrreldes erakordselt külmad — nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas. Tarbimine on tiputundidel rekordtasemel ja mitmed tootmisüksused on rikete tõttu piiratud.
Hinna kujunemisel on oluline arvestada, et Eesti ei eksisteeri naaberriikidest eraldi. Kuigi enamasti impordime Soomest soodsamat elektrit, siis näiteks kui Soomes on madal tuuletoodang ja samal ajal kõrge tarbimine, võib toimuda ka elektri Soomesse eksportimist. Samuti mõjutavad hindu Läti hüdroolud, Leedu tootmisstruktuur, Põhjamaade üldine bilanss, ülekandevõimsuste kasutatavus ja võimalikud piirangud. Seega ei kujune Eesti hind isoleeritult, vaid on osa laiemast regionaalsest tasakaalust.
Meie vaates on oluline nii tugev ja töökindel elektrivõrk kui ka piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, mis võimaldavad elektrit osta võimalikult soodsatel tingimustel ja tagada süsteemi varustuskindlus.
Käesoleva aasta algus näitas selgelt, et varustuskindlus on Eestis tagatud – hoolimata rekordilisest tarbimisest pole ükski tarbija elektrita jäänud.
Oluline on rõhutada, et Elering ei teeni kõrge hinna pealt. Me ei ole elektrimüüja ega turuosaline – meie ülesanne on tagada, et võrk toimib ja elektrit on piisavalt. Pealegi on Elering on ise Eesti suurimaid elektritarbijaid ja kõrged börsihinnad on ka meile täiendav kulu.
