Filosoofia ei ole kellegi mõtete ja kuulsate aforismide muuseum-hoidla, see on alati elav dialoog. „Mineviku mõtlejatest võivad saada meie vestluskaaslased, kes aitavad leida vastuseid tänapäeva kõige aktuaalsematele küsimustele,“ leiab Narva-Jõesuu filosoofiaklubi „Sokrates ja meie: 21. sajandi filosoofia“ eestvedaja Jelena Sergeitšik, kirjutab ajakirjanik Svetlana Štšerbakova.
Erksaks tõestuseks sellele oli suvepuhkuse järgse uue hooaja avamisel täis saal – üle 70 inimese. Lisaks läheneb klubi sünnipäev: oktoobris saab see kaheaastaseks.
Filosoofiaklubi Narva-Jõesuus on ainulaadne nähtus. Luule-, fotograafia-, kirjandus-, kunsti-, filmi-, moe-, spordi-, kokandus- ja muud huviklubid on ilmselt olemas paljudes linnades. Kuid just filosoofiaklubi on Ida-Virumaal haruldane leid.
Filosoofia on tänapäeval nõutud
„Ma ei salga, et filosoofiaklubi avamine oli meile Jelenaga omamoodi väljakutse. Alustades ei osanud me absoluutselt ette arvata, mis meie ettevõtmisest välja tuleb ja kas selline intellektuaalne vaba aja veetmise vorm, mida Narva-Jõesuu lisaks merele, männimetsale ja spaadele pakub, üldse nõutud on,“ räägib Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.
Iljin on enda sõnul filosoofiast huvitunud juba tudengipõlvest saati, kuid stoitsismi süsteemsema uurimisega alustas ta koroonapandeemia kõrghetkel.
„Selgus, et filosoofial on võimas psühhoterapeutiline mõju – see aitas mind sel raskel ajal kui ravim,“ jagab ta oma kogemust.
Alguses käis filosoofiaklubis umbes 20 inimest. Nüüd, kaks aastat hiljem, on osalejaid juba 70.
„Meie klubis ei arutle me lihtsalt väljapaistvate mõtlejate ideede üle, vaid selle üle, kuidas need ideed aitavad inimesel teha eluliselt tähtsaid otsuseid, sooritada praktilisi tegusid ning töötada välja õigeid strateegiaid selles kõikuma löönud maailmas,“ selgitab klubi peamist eesmärki filosoofiaprofessor Jelena Sergeitšik.
Jelena on teadlane, filosoofiaõpikute ja -raamatute autor ning Henrich Hanseni nimelise Narva Muinsuste Seltsi liige. Viimased 10 aastat on ta elanud Narva-Jõesuus ning tema avatud loengud klassikalisest ja kaasaegsest kunstist ning kirjandusest on alati populaarsed.
„Meie kogukonnas saab vestelda mitte ainult sõprade ja naabritega, vaid alustada dialoogi ka möödunud sajanditel elanud mõtlejatega. Just sellise klubi me Narva-Jõesuusse luua tahtsimegi,“ selgitab professor, kes võttis pakkumise klubi avada ja kureerida meeleldi vastu.
Ta lisab: „Filosoofia on tänapäeval nõutud. See aitab inimesel näha, et ta pole kriisiolukorras üksi. Paljud inimesed, mitte ainult kaasaegsed, vaid ka kaugetel aegadel elanud, on püüdnud mõista toimuvate muutuste tähendust ja leida võimalusi väärikaks eluks ebasoodsates tingimustes.“
Jelena Sergeitšiku sõnul on klubil veel üks oluline ülesanne – mitte lasta väljapaistvate mõtlejate ideesid poliitikute ja harimatute inimeste huvides moonutada.
„Kahjuks on tänapäeval laialt levinud praktika kasutada filosoofia, teaduse ja kunsti autoriteete, et õigustada poliitikute kõige inetumaid tegusid,“ rõhutab professor. „Kord toetab Tolstoi sõda, siis on Nietzsche fašist ja Machiavelli „Kurjuse Õpetaja“. Sellise retoorika toetamine diskrediteerib kultuuri kui sellist ja selle parimaid esindajaid. Seetõttu, arutades Tolstoi ideesid, näitame tema leppimatut antimilitarismi ja sõdade täielikku hukkamõistu; tõestame, et Nietzsche oli sisuliselt Ühendatud Euroopa kuulutaja juba enne Robert Schumani; ja et Machiavelli oli ideaalse segariigi mudeli väljatöötaja, mis on kõige täielikumalt kehastunud USAs.“
Avatud kõigile
Filosoofiaklubi koosolekutele (iga kuu viimasel laupäeval Valges saalis aadressil Kesk 3) ei tule mitte ainult Narva-Jõesuu elanikud ja kuurordil puhkajad – info järgmise klubikohtumise kohta ilmub alati linna kodulehele, Narva-Jõesuu spaades ja linnas asuvatel reklaampindadel. Kohale tullakse nii Narvast, Sillamäelt kui ka Kohtla-Järvelt.
Filosoofiaklubi on avatud kõigile, liikmemaksu pole ja sissepääs on tasuta. Silma torkab ka see, et enamik osalejaid on väga erinevas vanuses mehed.
Eelmisel aastal, ühel filosoofiaklubi kohtumisel, kus arutati, kuidas paljud psühholoogid, psühhoterapeudid ja isegi psühhiaatrid kasutavad oma töös patsientidega Seneca, Epikurose, Schopenhaueri, Nietzsche ja teiste mõtlejate ideid, osalesid ka psühhoanalüütikud Tallinnast ja nende kolleegid Saksamaalt.
„Nende ilmumine oli juhuslik, kuid meie külalised avaldasid soovi rääkida klubiliikmetele Freudi ideedel põhinevatest psühhoanalüütilistest praktikatest. See kohtumine toimuski ja pälvis kuulajate elava huvi,“ märgib Jelena Sergeitšik.
Küsimusele, mis põhimõttel teemad valitakse, vastab professor: „Alguses, esimesel poolaastal, võtsime teemad, mis on seotud värvikate isiksustega ja köidaksid kõigi huvi – näiteks Machiavelli, Nietzsche, Freud. Pealegi palusid seda meilt klubiliikmed ise. Seejärel otsustasime süstemaatiliselt tutvuda antiikfilosoofidega, põimides seda teemadega, mida elu ise ette kannab.“
Näiteks ühel hetkel kerkis teemaks kaasaegne kunst ja klubi otsustas järgmise koosoleku pühendada sümbolismi esindajale, kirjanikule ja filosoofile Maurice Maeterlinckile.
„30. augustil toimunud kohtumisel arutasime aga Seneca, kõige järjekindlama ja eeskujulikuma Rooma stoiku filosoofiat,“ lisab Jelena Sergeitšik. „20. septembril räägime Plutarchosest ja 18. oktoobril on meie teemaks Goethe,“ lisab ta.
Enne iga kohtumist annab Jelena Sergeitšik filosoofiaklubi Facebooki lehel lisaks põhjalikule teadaandele ka soovitusi, milliseid dokumentaal- või mängufilme tasuks vaadata ja milliseid raamatuid arutlusele tuleva teemaga seoses lugeda, ning kutsub n-ö treeningu mõttes kaasa mõtlema väljapaistvate mõtlejate ühe või teise väite üle.
Kohtumine ise ei ole aga pelgalt loeng, vaid vestlus, mis kasvab sageli üle elavaks diskussiooniks.
Idee, mis sai teoks
Aasta tagasi sündis filosoofiaklubis Friedrich Nietzsche teoseid arutades idee luua „Tarkuse rada“ – ökoloogiline ja hariduslik rada piki Narva-Jõesuu mererannikut (eeskujuks oli kuulus Nietzsche matkarada Prantsusmaal).
Jelena Sergeitšik koos Narva kunstniku Vera Lantsovaga esitasid projekti kaasava eelarve ideekonkursile ning Narva-Jõesuu elanikud toetasid seda aktiivselt.
Käesoleva aasta juunis „Tarkuse rada“ avatigi. Marsruudil Narva-Jõesuu Medical SPA ja Meresuu Spa Hoteli vahel on paigaldatud pingid ja kunstiliselt kujundatud stendid Narva-Jõesuus viibinud väljapaistvate inimeste portreede ja nende tsitaatidega: Jossif Brodski, Anton Hansen Tammsaare, Georg Ots, Igor Severjanin, Vassili Rozanov… QR-koodid võimaldavad konteksti süveneda.
Raja motoks on Friedrich Nietzsche sõnad: „Kõik tõeliselt suured mõtted sünnivad jalutuskäigu ajal.“
„Tänapäeval levinud matkaradade seas on ka mõned filosoofilised – Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis, Lätis. Ja nüüd on see olemas ka meil, Narva-Jõesuus. Olen uhke, et selle rajamise idee sündis meie klubis ja linn suutis selle teostada,“ ütleb Maksim Iljin.
Huvi tekkimise lugu
„Filosoofiast on saanud tänapäeva kultuuris jõudu koguv trend tänu esialgsele erakordsele huvile selle vastu kõrg- ja infotehnoloogia valdkonna haritud eliidi seas,“ märgib filosoofiaprofessor Jelena Sergeitšik. „2016. aastal ilmus rida artikleid mitte akadeemilistes ajakirjades, vaid hoopis mainekates, mõjukates ja tuntud Ameerika ning Briti väljaannetes, mis olid pühendatud ühele läbi aegade populaarseimale antiikfilosoofia suunale – stoitsismile.“
Ta lisab: „Muidugi võiks IT-spetsialistide huvi filosoofia vastu seletada nende kõrge haridustaseme ning otsingutega, kuidas leevendada filosoofia abil töö käigus kogetavat intellektuaalset ja psühholoogilist pinget. Samas on haritud intellektuaalse eliidi huvi filosoofia vastu sümptomiks, mis viitab maailmas toimuvatele laiaulatuslikele muutustele, mis vajavad mõtestamist.“
Kasulik viide
Filosoofiaklubi Facebooki lehekülg: https://www.facebook.com/profile.php?id=61569855773045
