Kui praegu saab Eesti aerofotodel kergresti eristada näiteks väiksemaid rajatisi ja sõidukeid, siis tulevikus võivad avalikult kättesaadavad õhupildid olla vähem detailsed, kirjutab Postimees. Seda edasi edastab BNS.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib kehtestada uued reeglid, mis piiravad kõrge lahutusvõimega aerofotode avalikku levitamist ning võimaldavad vajaduse korral ka konkreetseid alasid hägustada.
Ruumiandmete seaduse muudatustega luuakse Eestis esimest korda terviklik kord, mis reguleerib aeromõõdistusandmete avalikustamist. Ministeeriumi hinnangul on senine õigus jäänud tehnoloogia arengule jalgu, sest tänapäevased aerofotod on muutunud sedavõrd detailseks, et tuleb senisest rohkem arvestada nii eraelu puutumatuse kui ka riigi julgeolekuga.
Kõige olulisem muudatus puudutab avalikult nähtavate aerofotode detailsust. Eelnõu järgi ei tohi avalikus vaates kättesaadavate aerofotode piksli suurus maapinnal olla väiksem kui 20 sentimeetrit. Lisaks muutuksid uued aerofotod avalikuks alles vähemalt kuus kuud pärast nende tegemist.
Praktikas tähendab see, et üks piltpunkt ehk piksel katab maapinnal vähemalt 20 × 20 sentimeetri suuruse ala. Mida väiksem see number on, seda detailsem on foto. Näiteks, 10-sentimeetrise piksliga aerofotol on võimalik märgata oluliselt väiksemaid objekte kui 20-sentimeetrise puhul. Ka peened rajatised, väiksemad seadmed või sõidukite detailid paistavad 10-sentimeetrise lahutusega märksa selgemalt.
Kõige teravamaid aerofotosid avalikkus enam vabalt ei näeks. Kui aerofoto lahutusvõime on 10–20 sentimeetrit piksli kohta, pääseb sellele ligi üksnes autenditud kasutaja, kes tuvastab oma isiku ja nõustub kasutustingimustega. Alla 10-sentimeetrise lahutusega aerofotod muutuksid aga suletud ligipääsuga andmeteks, mille kasutamiseks peab olema õigustatud huvi, näiteks teadus-, projekteerimis- või avaliku ülesande täitmise eesmärgil.
Eelnõu annab maa- ja ruumiametile ka õiguse hägustada aerofotosid, kui see on vajalik julgeolekuriskide maandamiseks. Hägustamist saab taotleda riigiasutus ning see võib puudutada üksnes avalikult nähtavaid pilte või vajaduse korral ka autenditud kasutajatele mõeldud andmeid. Enne otsuse tegemist peab maa- ja ruumiamet hindama, kas hägustamine on põhjendatud ja proportsionaalne.
See ei tähenda siiski, et kogu Eesti aerofotod muutuksid automaatselt uduseks. Pigem seatakse ülempiir avalikult kättesaadavate piltide detailsusele ning luuakse võimalus hägustada üksikuid alasid, kui selleks on julgeolekust lähtuv vajadus. Kui seadusemuudatus vastu võetakse, hakkavad uued aerofotode avalikustamise reeglid kehtima järgmise aasta 1. märtsist.
Õiguskantsler Ülle Madise saatis mullu novembris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning maa- ja ruumiametile märgukirja, kus nendib, et väga detailsete orto- ja kaldaerofotode piiranguteta avalik avaldamine võib riivata inimeste põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. Tema hinnangul võimaldavad tänapäevased aerofotod näha koduhoove ja seal paiknevat vara sedavõrd üksikasjalikult, et see võib olla turvarisk ning anda soovimatut teavet kõrvalistele isikutele.
Õiguskantsler rõhutas, et riigil on küll õigustatud vajadus selliseid andmeid koguda, kuid kõige detailsemad aerofotod ei pea olema kõigile vabalt kättesaadavad. Lahendusena soovitas ta kaaluda fotode avaldamist ajalise viitega, nende eraldusvõime vähendamist ning anda ligipääs kõige detailsematele andmetele üksnes õigustatud huvi omavatele või autenditud kasutajatele. Samas rõhutas õiguskantsler, et eesmärk ei ole lõpetada kvaliteetsete aerofotode tegemine, vaid leida tasakaal ruumiandmete avalikkuse, eraelu puutumatuse ja julgeoleku vahel.
