Lastekaitse Liit kutsus järgmise aasta riigikogu valimiste eel kõiki erakondi seadma laste õigused ja heaolu järgmise valimisperioodi üheks läbivaks prioriteediks ning esitas selleks üheksa ettepanekut, edastab BNS.
Liidu hinnangul ei kujune laste heaolu üksnes sotsiaal-, haridus- või tervishoiupoliitikas, vaid kõigi poliitikate koosmõjus. Iga seadus, riigieelarveline otsus ja poliitiline valik mõjutab lapsi hoolimata sellest, et neil endil veel valimisõigust pole.
Lastekaitse Liit soovib muuta lapse õigustele avalduva mõju hindamise kohustuslikuks kõigi lapsi mõjutavate seaduste, poliitikate, strateegiate ja riigieelarveliste otsuste ettevalmistamisel. Liidu hinnangul peab mõju hindamine põhinema laste olukorda kirjeldavatel andmetel ning laste arvamuste varajasel kaasamisel.
Samuti teeb liit ettepaneku tagada laste sisuline osalemine neid puudutavate otsuste tegemisel, sealhulgas seadusloomes ja poliitikakujundamises. Selleks tuleks kasutada lapse vanusele sobivaid kaasamismeetodeid, arendada laste demokraatia-, meedia- ja infopädevust ning koolitada lastega töötavaid spetsialiste.
Vaja on ka tagada kõigile lastele võrdne kohtlemine sõltumata nende taustast ning ennetada laste diskrimineerimist ja vaenukõnet. Samuti soovitakse tagada kõigile lastele võrdne ligipääs haridusele, tervishoiule, sotsiaaltoele ja teistele avalikele teenustele.
Vägivalla ennetamiseks teeb lastekaitse liit ettepaneku toetada tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja kiusamisennetuse programme kõigis lasteaedades ja koolides ning tugevdada lastega töötavate spetsialistide oskusi vägivalla märkamisel ja ennetamisel. Samuti soovib liit muuta karistusseadustikus kasutatava lapspornograafia mõiste terminiks “lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal”.
Liit peab vajalikuks vähendada omavalitsuste erinevusi lastekaitseteenuse kvaliteedis ning parandada lastekaitsetöötajate töötingimusi, tasustamist ja koolitusvõimalusi, et iga laps saaks kvaliteetset abi sõltumata oma elukohast.
Ettepanekute seas on ka lapse õigustest lähtuva digikeskkonna kujundamine. Liidu hinnangul tuleb tugevdada laste kaitset tehisintellekti, algoritmide, deepfake’ide, groomingu, seksuaalse väljapressimise ja teiste digiriskide eest, tagades samal ajal lapse õiguse infole, arengule, osalusele ja privaatsusele. Samuti tuleks suurendada laste, lapsevanemate ja spetsialistide digipädevust ning tagada digiturvalisust toetavate nõustamis- ja abiteenuste jätkusuutlik rahastamine.
Lastekaitse soovitab vähendada laste vaesust, hinnates regulaarselt laste arengut toetavate toetuste piisavust ning ajakohastades neid vastavalt elukallidusele. Lapse õiguste tagamine ei tohi sõltuda pere majanduslikust olukorrast, elukohast ega terviseseisundist.
Samuti soovib liit seada laste tervise ja heaolu riiklikuks prioriteediks, käsitledes tervist vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tervikuna. Selleks peetakse oluliseks toetada liikumist, tervislikke eluviise, piisavat und ning parandada huvihariduse, huvitegevuse ja vaimse tervise abi kättesaadavust üle Eesti.
Lastekaitse palub nimetada 1. juuni lastepäevaks ja kuulutada see riigipühaks. Organisatsiooni hinnangul oleks see väärtuspõhine sõnum, et laste heaolu on Eestis riiklik prioriteet ning toetaks perede ühist ajaveetmist, laste vaimset heaolu ja põlvkondadevahelisi suhteid.
Ettepanekud edastati Eesti 200-le, Keskerakonnale, EKRE-le, Reformierakonnale, Rohelistele, Parempoolsetele, Isamaale ja SDE-le.
