Juuli lõpus Narva linnapea kohalt tagandatud Katri Raigi hinnangul ei sobi Vene tsaaridele keskenduv ajalooline Tsaaritee marsruut tänapäeva, liiatigi pole see ka ajaloofaktidega päris kooskõlas, teatab BNS.
Raik tunnistas, et pakkus rohkem kui kümme aastat tagasi ise välja idee tutvustada tsaaride marsruuti Narvas ja sealt edasi Tallinnani, ent uue linnavalitsuse idee on toonasest erinev. Nimelt mõistavad ajaloolased Tsaaritee all Tallinna–Narva–Peterburi kunagist postiteed, mis ühendas Vene keisririigi pealinna Peterburi Lääne-Euroopaga.
„Vene tsaarid ja Narva, side on iseenesest olemas. Ainult siit sõitsid üldreeglina valitsejad edasi Tallinna ja sealt laevaga Euroopasse või tagasi Peterburi. Uute Narva linnavõimude koju, Tormasse ja Tartumaale nende tee ei viinud. Vene tsaaritee ei sobi tänasesse päeva, see pole ka ajaloofaktidega kooskõlas,“ kirjutas sotsiaalmeedias Raik, kelle sõnul oli postitee enne raudtee tulekut Venemaa jaoks oluline ühendustee ning Narva jäi selle teele.
„Keeruline on leida Venemaa valitsejat, kes ei ole kasvõi paar päeva oma elust olnud Narvas. Põhjus on lihtne: läbi Narva viis peamine Soome lahe äärne maismaatee Peterburist Läände. Alles 19. sajandi keskel sai olulisemaks Pihkva kaudu Venemaa pealinna kulgev maantee. Ent asemele tuli raudtee läbi Narva, mis hakkas Peterburi ja Paldiskit ühendama aastal 1870,“ meenutas Raik.
Narvas käisid sajandite jooksul mitmed Vene valitsejad. Peeter I viibis linnas peamiselt sõjaliste ja riigiasjade tõttu, hilisemad valitsejad tegid aga ka pidulikumaid visiite. Näiteks saabus Jelizaveta Petrovna 1746. aastal Narva koos tulevase tsaari Peeter III ja Katariina II-ga.
Raigi kirjeldusel võeti Jelizaveta Petrovna Narvas pidulikult vastu: keisrinna sõitis tõrvikutega ratsanike saatel läbi illumineeritud linna ning turuplatsile oli püstitatud tuledega valgustatud triumfikaar. Ka Katariina II külastas Narvat korduvalt ning 1780. aasta visiidi järel jäi talle muu hulgas silma linna naiste välimus, mida ta Raigi vahendusel sugugi leebelt ei kommenteerinud.
1890. aastal kohtusid Narvas Aleksander III ja Saksa keiser Wilhelm II. Valitsejad osalesid sõjaväemanöövritel, külastasid Ivangorodi, Peeter I maja ja Kreenholmi ning pidasid omavahel läbirääkimisi. Raigi vahendusel tuleb sellest visiidist välja ka üks omapärane detail: pärast Narva sõitu said Preisi ohvitserid uued hallist kalevist mundrid ning Wilhelm II ostis selleks Narva kalevivabrikust 10 000 meetrit kangast.
Raigi hinnangul võiks tsaaridega seotud ajalugu turismis siiski kasutada, kuid sellest ei peaks saama Narva ajaloo ainus keskpunkt. Tsaaride liikumisega seotud lugu annaks lihtsalt võimaluse siduda omavahel linna olulised paigad ja ajalookihid, sest valitsejate külaskäigud olid seotud ka Narva sõjalise, tööstusliku ja kultuurilise ajalooga.
