Euroopas on kujunenud olukord, mis meenutab 1938. aastat, mil Tšehhoslovakkia palus abi vastasseisus Saksamaaga, kuid seda saamata sattus natside kätte. Sellise arvamuse avaldas Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas intervjuus väljaandele Redaktionsnetzwerk Deutschland, vahendab Unian.
„Meil on olukord, mis meenutab 1938. aastat. Tšehhoslovakkia palus toona abi natsistliku Saksamaa vastu, ei saanud seda ja sattus natside kätte. Tänane erinevus seisneb selles, et kui Ukraina langeb, on ohus kogu Euroopa julgeolek. Me peame näitama, et oleme ajaloost õppinud,“ ütles diplomaat.
Lisaks väljendas Kallas veendumust, et läbirääkimised Venemaa Föderatsiooniga Ukraina territoriaalsete järeleandmiste üle on lõks:
Ta märkis, et klassikaline Venemaa läbirääkimistaktika toimib kolmes etapis: kõigepealt nõuab Moskva seda, mis pole talle kunagi kuulunud. Seejärel esitab ta ultimaatumeid ja ähvardusi. Lõpuks mobiliseeritakse Läänes hääled, mis on valmis Kremlile pakkuma just seda, mida tal kunagi pole olnud.
Tulemusena, Kallase sõnul, saab Kreml rohkem, kui ta eales unistada võis. Ta märkis, et praegu nõuab Venemaa president Vladimir Putin endale Ukraina oblasteid, mida ta isegi ei kontrolli:
„Kas see on kompromiss, kui enne seda on esitatud teadlikult ülepaisutatud nõudmisi?“
Ta lisas, et Euroopa Liidus käib töö 19. sanktsioonipaketi kallal, et tugevdada survet Putinile. Tema sõnul on Venemaa Föderatsioon sanktsioonide tõttu kaotanud juba 450 miljonit dollarit. „Laual on palju loomingulisi lahendusi,“ täpsustas Kallas.
