Kolmapäeval algab Arunädal ehk tehisaru talgud, mille käigus toimub üle Eesti enam kui 125 selleteemalist töötuba, loengut, arutelu ja konverentsi. Tasuta osalema on oodatud kõik Eesti elanikud. Sellest kirjutab BNS.
Eesti.ai elanikkonna suuna juhi Katrin Isotamme sõnul on Arunädal suunatud eelkõige tööealisele elanikkonnale. „Tänasel tööturul on hinnatud inimesed, kes pole mitte ainult oma valdkonna eksperdid, vaid kellel on ka tehisintellekti kasutamise oskused ja kogemused. Arunädala eesmärk ei ole inimesi tehisintellekti ekspertideks ümber õpetada, vaid anda neile julgust, teadmisi ja oskusi, et nad saaksid katsetada tehisaru kasutuselevõttu oma valdkonnas.“
Isotamm märkis, et kuigi viimastel aastatel on tehisintellektist räägitud väga palju ja kõikjal, puudub paljudel inimestel veel kogemus uutmoodi töötamiseks. „Just selle kogemuse saamiseks ongi mõeldud üle Eesti toimuvad praktilised töötoad. Seal saab juhendaja käe all proovida erinevaid tehisintellekti tööriistu ja kasutuspraktikaid.“
Viie päeva jooksul toimub üle Eesti enam kui 125 tehisintellektile pühendatud töötuba ja üritust, kus saab proovida tehisaru kasutamist oma tööülesannete lahendamiseks ning arutada avatult nii selle võimaluste kui ka riskide üle. Kõik Arunädala üritused ja neile registreerimine on leitavad aadressil fienta.com/et/c/arunadal.
Töötubasid viivad läbi tehisintellekti valdkonna koolitajad, ettevõtted, asutused ja vabatahtlikud. Teemad ulatuvad kontoritööst ja riigihangetest õenduse, turismi ja muuseumitööni. Näiteks Vääna-Jõesuus saab teada, kuidas tehisaru lihtsustab igapäevaelu ja tööd. Veebis saab õppida tõhusat viipade koostamist ja teaduspõhiste allikate otsimist. Paides vaadeldakse tehisaru kui arengupartnerit, Seljametsas saab juhendaja abiga lihtsustada oma igapäevatööd ning Rakveres õpetatakse tehisintellekti abil rutiinseid tööülesandeid vähendama.
Lisaks toimuvad Arunädala raames laiale publikule mõeldud üritused. Näiteks räägitakse üle Eesti toimuvatel üritustel tehisintellekti riskidest ja turvalisest kasutamisest. Elvas kutsutakse üle 50-aastaseid inimesi avastama tehisaru maailma ning Pelgulinna koolis arutatakse, kuidas tehisintellekt mõjutab noorte vaimset tervist. Ka Narvas toimub mitu noortele suunatud üritust.
Igal Arunädala päeval on oma peateema. Nädala avab konverents „Turvaline tehisintellekt: mõjust ja vastutusest“, mis algab kolmapäeval, 18. novembril kell 12.00 Eesti Rahvusraamatukogus. Konverentsil arutatakse teabe usaldusväärsust, privaatsust, inimese vastutust ja riske. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt mõjutab Eesti majandust ja tööturgu.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib riskidest, mida tuleb juhtida, mitte karta, ning paneeldiskussioonis otsitakse vastust küsimusele, kes vastutab, kui tehisaru eksib. Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees arutleb selle üle, millised muutused ootavad ees ettevõtteid, ning TalTechi professor Mari-Klara Stein küsib, kas tehisintellekt muudab Eesti tootlikumaks.
Pactum AI kaasasutaja Kaspar Korjus ja Levila asutaja Daniel Vaarik otsivad vastust küsimusele, mis jääb inimesele, kui intelligentsus muutub odavaks. Konverentsi avab Eesti.ai elanikkonna suuna juht Katrin Isotamm, samuti esinevad TI-Hüppe tegevjuht Ivo Visak, advokaadibüroo TEGOS partner Priit Lätt ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Konverentsi modereerib tehisintellekti ekspert Lembit Loo.
Neljapäeval, 19. novembril on tähelepanu keskmes ettevõtlus ja majandus. Töötubades õpetatakse kontoritööd tehisintellekti abil lihtsustama. Päeva eesmärk on liikuda üksikutest katsetustest tehisaru igapäevase kasutamiseni paljudes ettevõtetes ja asutustes.
Reedel, 20. novembril on päeva teemaks tehisintellekt ja looming. Kell 10.30 algab Eesti Kunstiakadeemias loovkõrgkoolide konverents „Looming ja tehisintellekt“, kus vaadeldakse, kuidas tehisaru mõjutab loomeprotsessi, loomeharidust ja autori rolli. Päev on pühendatud kolmele teemale: kuidas tehisintellekt saab parandada loomeharidust, kuidas muutuvad tehisaru ajastul autorsus ja intellektuaalomand ning mil moel võivad tehisintellekti sisemised eelarvamused mõjutada kultuurilisi hoiakuid ja väärtusi. Konverentsi peaesineja on auhinnatud Austria-Šveitsi pianist, dirigent ja tehnoloogiaettevõtja Ingolf Wunder, kes räägib tehisintellektist loomeerialade kõrghariduses ja muusika tulevikust. Hiljuti raamatu „Kaasaegne kunst digiajastul“ avaldanud Raivo Kelomees käsitleb avardunud ja hägustunud autorsuse küsimusi. TI-Hüppe riskianalüüsi koostaja Katrin Laas-Mikko avab väärtusnihke mõistet. Avatakse tehisintellekti komponendiga loomingu näitus, sealhulgas Eesti Kunstiakadeemia tööd, mis on pälvinud tunnustust maailma vanimal digikultuurifestivalil Ars Electronica.
Laupäeval, 21. novembril algab TalTechi Mektory keskuses kahepäevane häkaton „Noored x Ettevõtjad“, kus noorte ja ettevõtjate koostöös luuakse praktilisi tööriistu, mis aitavad automatiseerida rutiinseid ülesandeid ja tõsta tööprotsesside tõhusust. Häkatoni ülesanded pakuvad välja Eesti tööandjad, sealhulgas Coop Pank, Activa Finance Group ja Magnetic MRO, ning meeskondi juhendavad mentorid sellistest ettevõtetest nagu Lightyear, Ericsson, Eesti Energia ja MindTitan. Noortel on võimalus täiendada oma oskusi tehisintellekti valdkonnas, kohtuda tulevase tööandjaga või arendada ideed iduettevõtteks. Osalema on oodatud noored alates 18. eluaastast, tudengid, arendajad, disainerid ja ettevõtjad. Idee, meeskonna ega varasema kogemuse olemasolu ei ole vajalik. Osalemine on tasuta ning parima meeskonna auhind on 1000 eurot.
Nädal lõpeb pühapäeval, 22. novembril kell 12.00 kinos Sõprus lõpuüritusega „Kes kujundab tehisintellekti tulevikku?“, kus võetakse Arunädal kokku inimese ja ühiskonna vaatenurgast. Kavas on Briti dokumentaalfilmi „Intelligence Rising“ (režissöör Elena Andreicheva, 2025) Eesti esilinastus. Film räägib inimkonna katsetest võtta tehisintellekti arendamise võidujooks kontrolli alla, enne kui on liiga hilja. Enne linastust käsitleb Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni juhtivprofessor Indrek Ibrus filmis tõstatatud küsimusi Eesti kontekstis.
Arunädala töötubades ja üritustel osalemiseks ei ole vaja varasemat tehisintellektiga töötamise kogemust, piisab arvutikasutamise oskusest. Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine.
Arunädala algataja Eesti.ai on valitsuse algatus, mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu ettevõtetes ja avalikus sektoris ning tõsta inimeste oskusi tehisintellekti valdkonnas.





