Ühendused ja eraisikud, kes toetasid „Eesti koolieelse hariduse kokkulepet aastateks 2027–2031“, kutsuvad erakondi ja poliitikuid 2027. aasta Riigikogu valimiste eel üles tegema koolieelse hariduse arendamisest järgmise valitsemisperioodi prioriteedi. Sellest kirjutab BNS.
Ühispöördumises esitatakse kolm ettepanekut aastateks 2027–2031, mille eesmärk on tagada igale lapsele kvaliteetne arengukeskkond ja õigeaegne tugi, sõltumata tema elukohast või lasteasutuse omandivormist.
Dokumendis „Eesti inimarengu aruanne 2026“ pealkirjaga „Haridus ühiskonna peeglis“ hoiatatakse haridusliku ebavõrdsuse süvenemise eest ja rõhutatakse, et investeeringud koolieelsesse haridusse on üks majanduslikult tõhusamaid viise haridusliku lõhe vastu võitlemiseks. Kokkuleppe koostajate hinnangul ei teki erinevused laste arenguvõimalustes mitte koolis, vaid hakkavad kujunema alates sünnist. Seetõttu peab selle lõhe ennetamine algama esimestest eluaastatest, pöörates erilist tähelepanu koolieelse hariduse kvaliteedile ja õigeaegsele toele.
„Eesti riigi aastatepikkune panus koolieelsesse haridusse on strateegiline investeering meie laste ja ühiskonna tulevikku, mis väärib tunnustust. Nüüd tuleb tehtud tööle tuginedes astuda järgmine samm. Maailm, kus tänased lapsed kasvavad, muutub kiiresti. Seetõttu peame aitama neil juba esimestel eluaastatel arendada oskust iseseisvalt mõelda, õppida, ennast juhtida ja teistega koostööd teha. See nõuab teaduspõhist ja järjepidevat lapse arengu toetamist ning ühist arusaama sellest, mida annab lapsele kvaliteetne koolieelne haridus. Koolieelne haridus paneb aluse kogu eluks, mitte ainult kooliaastateks,“ ütles kokkuleppe üks algatajaid Sven Soomuste.
Ühispöördumise keskne mõte on selles, et kvaliteetne koolieelne haridus on enamat kui lihtsalt lasteaiakoha olemasolu. Oluline on see, millist arengukeskkonda lapsele pakutakse, kuidas tema arengut märgatakse ja kas vajalik abi jõuab kohale õigeaegselt.
Praegu ei ole laste võimalused saada kvaliteetset koolieelset haridust ja vajalikku tuge kogu Eestis ühesugused. See küsimus puudutab iga last: tema arengut mõjutavad igapäevase õppe- ja kasvatuskeskkonna kvaliteet, lasteasutuste kollektiivide töötingimused, samuti see, kui süsteemselt ja teaduspõhiselt lapse arengut märgatakse, jälgitakse ning toetatakse. Lisaks on tugispetsialistide kättesaadavus eri piirkondades ebaühtlane ning tee abi vajaduse tuvastamisest selle tegeliku saamiseni võib võtta liiga kaua aega. Ühispöördumise autorite arvates nõuab nende küsimuste lahendamine koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, lasteasutuste ja teiste osapoolte vahel.
Ühispöördumises on formuleeritud kuus põhimõtet, millele peab tuginema koolieelse hariduse arendamine Eestis. Iga lapse arengut tuleb märgata ja süsteemselt toetada, kuna selle alusel pakutakse sobivat ja õigeaegset tuge. Koolieelse hariduse kvaliteet peab olema perele selge, näitlik ja arusaadav. Õpetajal ja juhil peavad olema head tingimused oma töö kvaliteetseks tegemiseks. Pere ja lasteasutus peavad last toetama ühiselt. Ressursse tuleb kasutada mõistlikult lapse ja hariduse kvaliteedi huvides.
Nende kuue põhimõtte alusel esitatakse erakondadele ja poliitikutele kolm konkreetset ettepanekut.
Esimese ettepanekuna pakutakse välja luua üle-eestilised ühtsed põhimõtted ja soovituslikud raamprogrammid lapse arengu jälgimiseks ja lasteasutuste kvaliteedi hindamiseks. Eesmärk on süsteemselt ja teaduslikul alusel toetada lapse arengut, säilitades samal ajal lasteasutustel võimaluse valida sobivad töömeetodid. Kvaliteetse koolieelse hariduse tagatiseks on kompetentsed, toetusega kindlustatud pedagoogid ja tugev juhtimine.
Teiseks pakutakse välja kehtestada selge marsruut alates lapse abivajaduse tuvastamise hetkest kuni selle tegeliku osutamiseni. Selleks on vaja kokku leppida selles, kes kannab vastutust toe korraldamise eest, milline saab olema see tee lapse ja pere jaoks ning milliste tähtaegade jooksul peab abi olema osutatud.
Kolmas ettepanek puudutab koolieelse hariduse rahastamist ja lasteasutuste võrgu planeerimist. Ühispöördumise koostajad kutsuvad üles ühe lapse tegeliku kogumaksumuse läbipaistvale ja võrreldavale arvutamisele, samuti koolieelsete asutuste võrgu planeerimisele, mis võtaks arvesse regionaalset nõudlust, demograafilist olukorda, teenuste kvaliteeti ja kõiki olemasolevaid võimsusi, mis vastavad kvaliteedinõuetele, sõltumata asutuse omandivormist.
Töö kokkuleppe kallal algas diskussioonidega koolieelsest haridusest 2026. aasta Arvamusfestivalil. Seal väljatoodud probleemid ja aktsendid olid lähteandmeteks ajurünnakule 9. septembril ja sellele järgnenud ettepanekute ning tagasiside voorudele. Selle ühistöö tulemuseks said kuus põhimõtet ja kolm ettepanekut koolieelse hariduse arendamiseks Eestis.
Oma toetust ühispöördumisele väljendasid nii erialased organisatsioonid kui ka eraisikud. Nende hulgas on Eesti Montessori Ühing, Eesti Lastehoiuteenuse Pakkujate Liit, Eesti Lastevanevate Liit, lasteklubi „Väike Päike“, Eesti Eralasteaedade Liit, samuti eraviisiliselt Aleksei Jašin, Tõnis Kuusk, Signe Laar, Heljo Pikhof, Jaak Raie, Kristina Šadeiko-Liiva, Natali Lapp, Marju Rebane, Sven Soomuste, Kristi Liiva, Birgit Anette Bibikov, Marju Saar, Signe Suurväli, Mari Kummer, Maarja-Oviir Neivelt, Annika Vaikla. Nimekiri täieneb pidevalt.
„See kokkulepe ei tohi jääda järjekordseks dokumendiks. Kuus põhimõtet ja kolm ettepanekut on lähtepunkt, mitte lõpp-punkt. Soovin seda tööd jätkata ja leida selleks alalise koostöövormi, mis aitab hoida koolieelse hariduse arendamist ühiskondliku tähelepanu keskmes ja viia kokkuleppe ettepanekud reaalsete lahendusteni,“ lisas Soomuste.
