Noorte kõnepruuki põimitud ingliskeelsed väljendid võivad täiskasvanutele jääda arusaamatuks, kuid sama sõna võib ühes seltskonnas olla süütu nali ja teises solvang või viide äärmuslikele vaadetele, selgitab Tartu Ülikooli meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo. Sellest teatab BNS.
Tartu Ülikooli meediapädevuse spetsialist ja Digimentorite slängisõnastiku koostaja Juhansoo rääkis Telia ja Tartu Ülikooli korraldatud veebiseminaril, et noorte släng muutub kiiresti ning sama sõna tähendus võib ajas ja eri kogukondades märkimisväärselt erineda.
„Seetõttu pole täiskasvanutel lihtne mõista, mida noored omavahel suheldes tegelikult silmas peavad,“ rääkis Juhansoo. „Oluline on märgata, millal pealtnäha süütu väljend varjab küberkiusamist või viitab ohtlikele veebikogukondadele.“
Kujukas näide tähenduse muutumisest on looksmaxxing, mis levis algselt manosfääris ehk naistevastaseid hoiakuid võimendavates meeste veebikogukondades. Selle all mõeldi välimuse parandamist.
„Praegu kasutatakse liidet maxing ka hoopis neutraalsemates väljendites. Tiptoe maxing tähendab kikivarvul seismist, eye maxing silmavärvi esiletõstvat meiki ja fiber maxing kiudainerikka toidu söömist,“ tõi Juhansoo näiteid sõna tähenduse muutumisest.
Ka Eestis sündinud obje-trend näitab, kui kiiresti võib uus väljend oma algse tähenduse kaotada. Tänavu kevadel hakati TikTokis jagama ehitusplatsidelt filmitud kiirendatud videoid, millele olid lisatud seksistliku alatooniga värsid justkui ehitajate mõtetena. Peagi hakati sõna ‘obje’ kasutama aga hoopis laiemalt – sellega võib tähistada toidupoe järjekorda või tööpäeva.
„Nüüd võib öelda, et kogu maailm saab olla sinu obje. Sellel sõnal polegi muud tähendust,“ ütles Juhansoo ja nentis, et väljend on jõudnud isegi peaministri sotsiaalmeediavideosse.
Tähendust võivad aja jooksul muuta ka juba tuttavad sõnad. Näiteks ‘bop’, mis tähistas varem kaasahaaravat laulu, võib nüüd viidata seksuaalselt vabameelsele naisele. Kõige uuem nähtus ‘kuus-seitse’ ei tähista seevastu midagi kindlat.
„Esialgu kaasnes väljendiga kõhklust väljendav käeliigutus, nüüd hüütakse seda sageli lihtsalt siis, kui kusagil esinevad kõrvuti numbrid kuus ja seitse,“ kirjeldas Juhansoo.
Slängisõnu on keeruline tunda osaliselt ka seetõttu, et sotsiaalmeedia soovitusalgoritmid kujundavad iga kasutaja jaoks erineva infokeskkonna. Algoritmid arvestavad muu hulgas inimese vanuse, elukoha ja platvormil tehtud valikutega – milliseid videoid ta vaatab, kommenteerib ja kui kaua ta nende juures peatub.
„Isegi kui otsida TikTokis alfapõlvkonna slängi, teab algoritm ikka, millisesse generatsiooni kasutaja tegelikult kuulub,“ rääkis Juhansoo ja lisas, et platvormide eesmärk on pakkuda kasutajale sisu, mis hoiab tema tähelepanu.
Kui inimene ei mõista talle näidatavat sisu, võib ta platvormilt kiiremini lahkuda.
Slängi üks olulisemaid ülesandeid on Juhansoo sõnul luua kuuluvustunnet. Ühine keel aitab noortel sotsiaalmeedias üksteist ära tunda ja võimaldab suhelda viisil, millest täiskasvanud alati aru ei saa. Seda nähtust nimetatakse sotsiaalseks steganograafiaks – sõnum on avalikult nähtav, kuid selle tegelikku tähendust mõistavad vaid need, kes seda salakeelt tunnevad. Juhansoo tõi võrdluseks nõukogudeaegse kunsti ja luule, kuhu peideti eestlastele mõeldud sõnumeid.
Salakeel võib muuta küberkiusamise täiskasvanutele raskesti märgatavaks. Solvanguid ei pea tingimata väljendama roppuste või otseste halvustavate sõnadega. Näiteks tähendab lause „sind on lihtne joonistada“, et inimese nägu peetakse igavaks.
„Kommentaar „hello Dubai“ viitab aga meemile, kus Dubai kõrghoonel olnud reklaam venitas laulja Rihanna näo väga pikaks. Seepärast viitab väljend suurele laubale ja seda võidakse kirjutada kellegi sotsiaalmeediapostituse alla,“ tõi Juhansoo näiteid.
Meediapädevuse spetsialisti sõnul võib ka komplimendina kõlaval väljendil olla mitu tähendust. You ate ehk „sa sõid“ on noorte seas suur kompliment, kuid you ate and ate võib olla vihje inimese kehakaalule.
You cooked tähendab kiitust, you are cooked aga vastupidist. Sama kehtib lühendi SYBAU kohta.
„Täiskasvanu võib arvata, et see tähendab stay young, beautiful and unique, kuid tegelikult on see solvav viis käskida kellelgi vait olla,“ selgitas Juhansoo.
Lisaks slängisõnadele kasutavad noored ja veebikogukondade liikmed suhtlemiseks ka spetsiaalse tähendusega emotikone ja algoritmide jaoks kohandatud keelt ehk algospeak’i.
„Kuna sotsiaalmeediaplatvormid eemaldavad automaatselt keelatud sõnu sisaldavaid postitusi, püütakse neist piirangutest mööda minna sõnu muutes või asendades,“ selgitas Juhansoo.
Sama võtet kasutavad ka äärmuslikud veebikogukonnad, et leida mõttekaaslasi ja vältida postituste mahavõtmist. Manosfääri sõnavaras tähistab Stacy ilusat, kuid pealiskaudset naist, ja Chad nägusat, rikast ning enesekindlat meest.
Juhansoo rõhutas, et ükski sõna ega emotikon ei tõenda iseenesest, et selle kasutaja kuulub mõnda äärmuslikku kogukonda või jagab selle vaateid. Sõna või sümboli tähenduse mõistmisel tuleb arvestada kasutuskonteksti, kogukonda ja inimese kavatsust. Seetõttu ei pruugi ka internetist otsimine anda alati ühest vastust.
Aitamaks õpetajatel ja lapsevanematel otsustada, millal noorte keelekasutusele tähelepanu pöörata, on Juhansoo koostanud valgusfoorisüsteemi. See aitab eristada olukordi, kus slängiga võib kaasa naerda, kus tasub selle tähenduse kohta küsida ning millal kasutatakse väljendeid kellegi halvustamiseks või kahjustamiseks.
„Me ei peagi slängi alati mõistma, aga huvi ja märkamine on tohutult olulised,“ ütles Juhansoo. „Kui kasutatakse tundmatuid sõnu selleks, et kellegi teise üle nalja visata, ei peaks sellega kaasa minema, vaid uurima, mida see släng päriselt tähendab.“
Telia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös loodud programm Digimentorid aitab veebimaailmas juhendada nii lapsi kui ka madalate digipädevustega täiskasvanuid. Programmi raames toimuvad regulaarselt veebiseminarid, kus lapsevanemad saavad nõu, kuidas oma last digimaailmas turvaliselt juhendada.
