Eesti välisminister Margus Tsahkna teatas Poola telekanali TVP World saatejuhile „World Talks”, et kokkuleppeid Euroopa julgeoleku kohta ei saa saavutada ilma Euroopa osaluseta, ning püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas tuleb see vastu võtta NATO täieõiguslikuks liikmeks. Sellest kirjutab BNS.
Tsahkna puudutas samuti Donald Trumpi võimalikku uut tehingut Venemaaga, sõja lõpetamist Ukrainas ja Euroopa julgeoleku tulevikku. Tema sõnul on Venemaa juba korduvalt lubanud sõlmida rahulappe, kuid enne läbirääkimistest rääkimist on vaja näha reaalseid samme. Tsahkna märkis, et suhtub rahuplaanidesse vaoshoitult, kuna viimase aasta jooksul on kõlanud palju ideid ja lubadusi, kuid seni pole olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et Venemaa tõesti tahab sõda lõpetada.
„Ainus inimene, kes saab sõja peatada, on Putin. Ma arvan, et arutatav relvarahu oleks esimene märk sellest, kas üleüldse on ruumi mingiteks läbirääkimisteks. Teine moment seisneb selles, et keegi ei saa sõlmida kokkuleppeid meie selja taga ilma meie osaluseta ega otsustada Euroopa saatust ilma Euroopa enda osaluseta,” ütles Tsahkna.
Tema sõnul pole Venemaa soovides midagi uut. Tema hinnangul ei taha Putin mitte ainult Ukrainat, vaid soovib muuta ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Näitena tõi Tsahkna Venemaa nõudmise, et NATO viiks oma väed Venemaa piiridelt tagasi.
„See on mõttetu, sest need väed ja meie kaitseplaanid, mille me võtsime Vilniuses vastu veidi rohkem kui kaks aastat tagasi, on mõeldud Euroopa ja NATO kaitsmiseks Venemaa eest. Seetõttu pole selles tegelikult midagi uut. Kuid peamine — keegi ei saa kokku leppida meie julgeolekus ilma meie osaluseta,” teatas välisminister.
Tsahkna sõnul ei saa Euroopa olla neutraalne vahendaja Ukraina ja Venemaa vahel, kuna Euroopa toetab Ukrainat ja avaldab Venemaale survet. On oluline, et Euroopa riigid peaksid kinni ühtsest liinist ja kaaluksid sanktsioonide tugevdamise võimalust Venemaa mõjutamiseks.
Rääkides Euroopa esindatusest, ütles Tsahkna, et ükski inimene ega riik ei saa üksinda väita, et räägib kogu Euroopa nimel. Selleks on olemas Euroopa Liidu institutsioonid, sealhulgas Euroopa Komisjon ja EL-i välisasjade juht. Samal ajal tuleb tema sõnul arvestada ka EL-i mittekuuluvate riikidega, nagu Ühendkuningriik ja Norra.
Tsahkna sõnul üritab Venemaa kasutada kontakte erinevate riikide ja riikide rühmade vahel, et jätta muljet lõhest Euroopas.
„Euroopas oleme põhimõtteliselt kokku leppinud julgeoleku põhimõtetes ja tingimustes. Kes iganes Putinile helistab, see inimene esindab seda ühist arusaama. Kuid Venemaa kasutab neid võimalusi aktiivselt ära, et väita, nagu oleks Euroopa lõhestunud. Seetõttu on väga oluline, et me säilitaksime ühtsuse,” selgitas Tsahkna.
Rääkides Ukraina pikaajalisest julgeolekust, väljendas Tsahkna arvamust, et kõige tõhusamaks tagatiseks saaks selle täieõiguslik liikmesus NATOs. Püsiva rahu saavutamiseks tuleb vabaneda neutraalsetest territooriumidest ja niinimetatud „hallidest tsoonidest” Venemaa ja NATO vahel.
„Meil on juba NATO olemas. Ja kui te küsite, kuidas me seda näeme, siis tegelikult peaks Ukrainast saama NATO liikmesriik, täieõiguslik liige. Kui me tahame püsivat rahu Euroopas, peame me vabanema neist neutraalsetest tsoonidest või «hallidest tsoonidest» Venemaa ja NATO vahel. See on kõige tõhusam julgeolekutagatis,” ütles Tsahkna.
Ta lisas, et Ukraina on praegu piirkonna suurim ja tugevaim sõjaline jõud ning tema julgeolekutagatised on olulised ka piirkonna teistele riikidele. Samal ajal ei saa olla juttugi NATO vägede tagasitõmbamisest ega läbirääkimistest Venemaaga selle üle, kuidas Euroopa riigid peaksid end kaitsma.
Saatejuht Sasha Farbach küsis ka teisipäevaks ja kolmapäevaks Abu Dhabis planeeritud kohtumise kohta Ukraina, Venemaa ja USA esindajate osalusel, kuid ilma Euroopa riikideta. Tsahkna sõnul informeeris USA Euroopa liitlasi toimuvast ja Euroopa on aruteludesse kaasatud. Siiski ei saa Euroopat puudutavaid kokkuleppeid ellu viia ilma selle osaluseta, rõhutas Tsahkna.
Intervjuus arutati ka Venemaa hübriidrünnakuid, sabotaaži ja tsiviilinfrastruktuuri haavatavust. Tsahkna nimetas neid üha enam levinud nähtuseks ja teatas, et paljud neist rünnakutest on organiseeritud Venemaa poolt.
„Kahjuks on see uus normaalsus, kui me puutume kokku üha suurema hulga hübriidrünnakute, terroriaktide ja diversioonidega. Ma arvan, et see ei muutu. Paljusid neist organiseerib Venemaa. Venemaa tahab avaldada Euroopale survet ja teeb seda juba palju aastaid. Eesmärk on lõhestada meid ja meie ühiskondi, sest see on palju odavam kui täiemahuline sõda,” nentis Tsahkna.
Näitena tõi ta hiljutise vahejuhtumi Eestis, mis oli seotud külmutusseadmetega, ning märkis, et probleem seisneb ka selles, et mõned süsteemid on interneti kaudu liiga hõlpsasti kättesaadavad.
„Me peame sellega tegelema. Kuid me ei tohi Venemaad karta, me peame olema ühtsed, avaldama Venemaale suuremat survet ja toetama Ukrainat,” ütles Tsahkna.
Rääkides USA ja Euroopa vahelistest suhetest, märkis Tsahkna, et Eestil on head suhted USA administratsiooniga ning et oluline on hoida sidemeid Kongressi mõlema kojaga. Tsahkna hinnangul peab Euroopa võtma rohkem vastutust oma julgeoleku eest ja mõtlema mitte ainult Venemaale, vaid ka majandusele, kaubandusele ja tehisintellektile.
