Kui pettur teeb ohvri kontolt ilma nõusolekuta ülekande, liigutades raha pangakontolt välja, peab pank selle raha üldjuhul viivitamata ohvrile tagastama ning see kohustus kehtib ka siis, kui pank leiab, et ülekande tegemist võimaldas raske hooletus, märkis advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, lausub BNS.
Euroopa Kohus selgitas seda 15. oktoobri otsuses kohtuasjas C‑70/25. Poola pangaklient avas ostjana esinenud petturi saadetud lingi ja sisestas oma internetipanga sisselogimisandmed lehele, mis jäljendas panga veebilehte. Pettur sai kliendilt kätte ka SMS-iga saadetud kinnituskoodi ning kandis selle abil kliendi kontolt enda kontole 3000 zlotti ehk ligikaudu 705 eurot. Klient avastas ülekande järgmisel päeval ning teatas sellest kohe pangale ja politseile. Pank keeldus raha tagastamast, viidates kliendi raskele hooletusele.
Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luige sõnul peab Euroopa Kohtu järgi pank kliendi nõusolekuta tehtud makse summa tagastama viivitamata, hiljemalt makse avastamisele või kliendilt teate saamisele järgneva tööpäeva lõpuks. „Pank võib tagasimakse edasi lükata, kui tal on põhjendatud alus kahtlustada, et klient pani ise toime pettuse, ja pank teatab kahtluse põhjustest kirjalikult pädevale asutusele. Eestis on selleks asutuseks politsei,“ selgitas Luik.
Kui pank soovib hiljem raha kliendilt tagasi nõuda, viidates raskele hooletusele, peab pank tõendama, et klient rikkus raske hooletuse tõttu oma turvakohustusi ja et kahju tekkis selle rikkumise tagajärjel.
„Seega, kui avastate kontol makse, milleks te pole nõusolekut andnud, võtke kohe pangaga ühendust. Esitage tagastusnõue ka kirjalikult, säilitage sõnumid ja lingid ning teatage juhtunust politseile,“ ütles Luik.
Pangale tuleb maksest teatada pärast selle avastamist põhjendamatu viivituseta ja üldjuhul hiljemalt 13 kuu jooksul päevast, mil summa kontolt maha arvati. See 13 kuu piirang ei kehti, kui pank ei ole makse kohta nõutud teavet esitanud ega kättesaadavaks teinud.
